Riik krahmab IT-ajusid

Viimastel aastatel on riigisektoris IT-töötajate arv ja palgad paisunud, riigist on saanud suurim tööandja omas sektoris, kes napsab töötajaid ka erasektori nina alt.

Eest Telekomi juhi Valdo Kalmu sõnul teeb riigi IT-sektor veidi vähikäiku. Kui muid tugiteenuseid koondatakse kokku , nagu näiteks raamatupidamist või kinnisvarahaldust, siis IT-s tahetakse kõike ise teha.  „Mind paneb väga imestama, et ITs tegeletakse ise teenuse loomise ja osutamisega. Eraettevõtteid ja firmasid on piisavalt ja konkurents on ju tihe. See on üllatav ja kummaline,“ märkis Kalm.

„Nii massilist IT-teenuse loomist riigil enda juurde ma ei pea õigeks. See ei anna eraettevõtlusele võimalust, see pärsib konkurentsi. Kuulsin, et väga hoogsalt tõstetakse riigisektoris ka palkasid. Sellega luuakse erasektoris keeruline olukord, “ oli Kalm rahulolematu.  Tema hinnangul võiks olla riigil üks suur tugiüksus, osade ministeeriumite juures on vajalik ka erioskustega IT-inimesed, kuid ülejäänud teenused tuleks osta erasektori käest sisse.

Riik on suurim IT-spetsialistide tööandja Eestis

IT- ettevõtja ja visionääri Linnar Viigi sõnul on avalik sektor juba mõnda aega suurim tööandja Eestis. „Avalik sektor on juba praegu Eestis nii suurima eelarve mahuga IT-tellija kui ka suurim tööandja,“ märkis Viik.

Suurusjärgus viie aastaga on riiklikud IT-ametid (RIA, RMIT ja SMIT) palganud kokku sadu IT-spetsialiste. Kui veel 2011. aastal ei olnud olemas RIAt, RMITi ega SMITi, siis täna annavad nad tööd juba pea 500le IT-inimele, sellele lisanduvad muud ametid ja  ministeeriumite IT-inimesed. RIAs on võrreldes 2011. aastaga koosseis suurenenud 48% ning keskmine palk on tõusnud 29 %.

RMITis on töötajate arv kasvanud 2012.aasta 96 töötaja pealt 106 töötaja peale 2015.aastaks. Ning  SMIT töötajate arv  on 2010.aasta 240 töötaja pealt kasvanud 2014.aastaks 263 peale. Samamoodi on tõusujoones liikunud ka IT-spetsialistide palgad.

„Toodud näidetele tuleb juurde lisada mitmetes muudes ametites töötavad IT spetsialistid, samuti maa- ja omavalitsuste IT- töötajad,“ kommenteeris Linnar Viik kirjeldatud numbreid, andes mõista, et tegelik koguarv on kordades suurem.

Sotsiaalministeeriumis töötab näiteks kokku 30 IT-inimest ning riigi infosüsteemi ametis eraldi omakorda 53 inimest. Koondnumbreid tuleb igast asutusest eraldi küsida ning selget ühtset andmebaasi ei paista ministeeriumitel olevat.

Skype Eesti üksuse juhi Andres Järgi sõnul tahab Eesti ennast maailmas esitleda kui innovaatiliste lahenduste suunanäitajat. „Selles valguses paistab IT rolli suurenemine riigisektoris loogiline. IT osatähtsus kasvab ju pidevalt kõigis valdkondades,“ märkis Järg.

Riik ja eraettevõtted on IT-töötajaid palgates võrdses olukorras olevad tööandjad, kes peavad heade töötajate nimel konkureerima. „Kui Eesti riik suudab luua uusi ja huvitavaid IT-valdkonna töökohti, on see vägagi tervitatav, sest see meelitab rohkem noori valima infotehnoloogiat enda tulevikuerialaks ja suurendab edaspidi IT-spetsialistide hulka meie tööturul,“ lausus Järg. Tema hinnangul Skype konkurentsi ei tunneta, sest nende palgatavate töötajate profiilid on erinevad.

Riigi palgale vähem IT-töötajaid

Nortal ASi juhi Priit Alamäe  sõnul on Eestis aegade algusest peale olnud põhimõte, et riik peab eelkõige olema tark tellija. Tema hinnangul on siiamaani seda joont ka edukalt hoitud ja see on olnud nii e-riigi kui IT-sektori eduloo üheks selgeks põhjuseks. „Tark tellimine on omaette kunst ja see võikski olla meie riigi võtmekompetents. Suund võiks olla sellele, et otseselt riigi palgal on vähem inimesi, kes fokuseerivad selgelt targale tellimisele ja suure pildi kooshoidmisele. Siis oleks võimalik ka vabaneva ressursi baasil inimeste palku tõsta,“ soovitas Alamäe ja tõi positiivse eeskujuna välja  Marek Helmi juhtimisel läbiviidud muudatused maksuameti kaadripoliitikas.

„Riigis saab kindlasti teatava piirini tõsta sisemist efektiivsust tellimise ja kompetentsi koondamisega suurematesse asutustesse a`la RIK, SMIT, KEMIT ja RMIT, aga selline koondumine ei tohiks saada eesmärgiks iseeneses. Teenuste lõppkasutaja ja arendajate vahele kunstlike kihtide loomine on väga ohtlik – mida kaugemale jäävad lõppkasutaja mured ja rõõmud reaalsest arendajast ja mida madalama kvaliteediga on filter, seda suurem on tõenäosus, et lõpptulemusega ei ole ükski osapool rahul," rõhutas Alamäe.

Riigi infosüsteemid ühtset tugiüksust ei poolda

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) personalijuht  Eneli Pits nentis, et  IT-spetsialistide palkamisel on konkurents turul väga tihe, nõudlus ületab pakkumise. „Kui  erasektori eeliseks on maksta kõrgemat  palka, siis avaliku sektori asutused saavad pakkuda huvitavat ja unikaalset tööd. Samuti mitmed meie tipp IT-spetsialistid on öelnud, et nad on asunud meie juurde tööle just missioonitundest, nende jaoks on tähtis, et nad saavad midagi olulist riigi ja ühiskonna heaks ära teha,“ märkis Pits.

Seda, miks on vaja nii suuri IT-osakondasid saab Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Toomas Vaksi sõnul seletada ministeeriumide püüdega arendada häid e-teenuseid, mis võimaldaksid perspektiivis kulusid kokku hoida ning pakkuda parimat teenust.

Ühe suure riigi hallatava tugiüksuse loomist, mis kõigi probleemidega tegeleks RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Katrin Reinhold ei toeta.  „Ei ole mõttekam, võttes arvesse teiste riikide kogemusi. Tsentraliseerimisel viiakse IT äritellijast ja tema äriprotsessidest kaugele, ning lõpuks viib see tellija rahulolematuseni IT pakutavate teenuste tarbimisel,“ märkis Reinhold. Tema sõnul võiks seda võrrelda näitega, kus Eestis oleks ainult üks omavalitsus. Samuti pärsiks üks suur üksus tema hinnangul innovatsiooni.

Head IT-spetsialistid on  defitsiit

IT-ettevõtja Linnar Viigi sõnul on hetkel suurim probleem selles, et Eestis on viimase 15 aasta jooksul olnud pidev ning kasvav puudus tööturul just IT-spetsialistide osas. Üheks põhjuseks on see, et aina rohkem tekib valdkondi, mille lahutamatuks osaks on IT. Või kutse- ja kõrgharidussüsteemi võimekusele kaasata noori ja edukalt harida vajalikke IT oskusi.

Viigi sõnul tasub läbi mõelda ja hoida tasakaalu riigi ja kohaliku omavalitsuse eneste IT arendus- ja haldusvõimekuse ning erafirmadelt hangitavate teenuste osas. „Meil on olnud kogemust nii täielikult tsentraliseeritud ja riigi poolt keskselt juhitud IT poliitikast, kui ka hajutatud IT poliitikast. Praegust olukorda võiks pigem nimetada keskteeks, kus teatud kompetentsid on koondunud eelkõige erasektorisse ning osad valdkonnad jäänud loomulikult avaliku sektori palgal olevate inimeste vedada,“ seletas Viik.  Selleks, et riigi erinevate üksuste töö ei kattuks, oleks tema sõnul vajalik parem koordineerimistöö.

Riigi infosüsteemid (ideaalis peaks see katma ka kõigi omavalitsuste poolt kasutatavaid infosüsteeme) peaks võimaldama parimatel ja uutel lahendustel esile tõusta ning samas välistama selle, et ühte ja sama tööd tuimalt kopeeritakse ja taasmüüakse eri asutustele, märkis Viik.

Kommentaar
Mart Siilivask, Swedbanki pressiesindaja:

Teema on muidugi intrigeeriv, aga meil eraettevõttena on keeruline taolist teemat üldse kommenteerida. Saamegi öelda niipalju, et loomulikult jälgime ka meie turul toimuvat ja igasugused muutused mõjutavad kas siis otseselt või kaudselt ka meie tegemisi. Kui suureneb IT-inimeste hõivatus riigi poolt, siis loomulikult on sellel mõju ka eraettevõte IT-töötajatele k.a. meile.

Osale arutelus

  • Kaisa Gabral

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tallinna Linnakantselei otsib INFOSÜSTEEMIDE ANALÜÜTIKUT

Tallinna Linnakantselei

01. november 2017

Tallink is looking for a SENIOR DEVELOPER

Tallink Grupp AS

31. oktoober 2017

Arvamused

Teabevara