Eesti Energia IT-juht: sektoris on neli suurt teemat

Vaid Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Reformierakonna ja IRLi valimisprogrammidest joonistub välja süsteemne arusaam,  et IKT ei ole asi omaette, vaid eelkõige vahend, kirjutas ITuudistele Eesti Energia IT-juht Agnes Roos.

Roosi sõnul on tal valimisprogramme vaadates hea meel tõdeda, et kõik erakonnad on teemadele, mis on olulised ka IKT sektorile, oma plaanides suuremal või vähemal määral tähelepanu pööranud. "Teistest enam on meile olulisi teemasid käsitlenud Sotsiaaldemokraatlik erakond, Reformierakond ja IRL. Nende programmides on IKT-ga seostuvad teemad kaetud. Lisaks joonistub kolme viimati nimetatud erakonna programmist välja ka erakondade süsteemne arusaam, et IKT ei ole asi omaette, vaid eelkõige vahend, kuidas saavutada edu ja efektiivsust väga erinevates valdkondades s.h riigi juhtimises," selgitas Roos.

Roosi sõnul on tänasel päeval IKT sektori jaoks olulised neli suurt teemat:

  • IKT haridus ja haritus Eestis;
  • IKT-spetsialistide tööturu elavdamine läbi ümberõppe ja paindlikumate tööturu regulatsioonide;
  • Eesti majandusliku arenguhüppe saavutamine, soodustades IKT lahenduste laialdast kasutuselevõttu erinevates valdkondades (haridus, tervishoid, logistika, tootmine, kaubandus jne);
  • E-Eesti eduloo jätkamine, tagades kodanikule ja e-residendile mugavad ning turvalised e-teenused.

IKT sektori juhtimine tuleb tsentraliseerida

IT-alaseid tegevusi on Roosi sõnul riigis mõistlik koordineerida ja tsentraliseerida võimalikult kõrgel tasemel. "ITL näeb, et IKT efektiivset juhtimist ja arendamist riigi tasandil on võimalik tagada järgmiste sammudega:

  • avaliku sektori IKT juhtimine viia kõrgeimale võimalikule tasemele ja määrata poliitiline juht, kellel on ka vajalikud mõjutusvahendid;
  • sätestada õigusaktiga riigi IT arhitektide institutsioon;
  • jätkata panustamist IKT „targa tellija“ arendamisse;
  • luua keskne tugiorganisatsioon KOV-ide IKT alaseks juhtimiseks;
  • valmistada ette riigi IT seadus, mis korrastaks ja reguleeriks riigis kogu IT-ga (riigi infosüsteemide arendus ja haldus ning riigi IKT-juhtimise korraldus) seotud tegevust.

Andmed peavad olema kättesaadavad olenemata Eesti riigi territoriaalsest seisust

Kui räägime Eesti kodanike andmetest, mis on riigi käsutuses, siis on Roosi hinnangul olulised kaks aspekti. "Esiteks tuleb tagada see, et andmed oleksid puutumatud ehk kättesaamatud neile välistele osapooltele, kellel ei ole selleks õigust. Teiseks peavad andmed olema kättesaadavad olenemata, milline on Eesti riigi momendi territoriaalne staatus," ütles Roos.

"Tänase teadmise juures olen nõus, et Eesti kodanike andmed ei peaks asuma ainult Eesti riigi territooriumil. Küll võiksid nad olla kaitsud Eesti õigusruumiga. Viimasel ajal on üha tihedamini kõneaineks andmete hoidmine avalikus pilves, olgu see siis Microsoft´i või mõne teise suurkorporatsiooni oma. Sellisele lahendusele minek teeb andmete kättesaamise nn “pahalastele” küll keeruliseks, kuid kas ja milliseid riske see endaga kaasa toob on laiemalt lahti rääkimata," selgitas Roos.

Osale arutelus

  • Merlin Mägi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

TTÜ otsib IT ARENDUSJUHTI

Tallinna Tehnikaülikool

12. detsember 2017

Derivco is looking for a TECHNICAL WRITER

Derivco Estonia OÜ

15. detsember 2017

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Arvamused

Teabevara