Autor: Marek-Andres Kauts • 2. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Dominantne disain on innovatsiooniteoreetikute Abernathy (Harvard) ja Utterbacki (MIT) käibesse toodud mõiste, mis tähistab tehnoloogia de facto standardiks kujunenud iseloomujoonte kogumit. Illustreerimaks – Apple'i puutetundlik ekraan ja äppidega arhitektuur on praegu nutitelefonide dominantne disain.

Et Eesti e-riik oleks piisavalt arenemisvõimeline sellise strateegilise eesmärgi täitmiseks, pakun välja kolm kriitilist edutegurit.

Ehkki e-riigi arengu alguses oli võimalik, et ideid genereeris väike grupp inimesi, siis peagi selline lahendus ammendub ja vaja on hõlmata suuremal hulgal ressurssi. Innovatsiooni stardipunktid ja uuendusteni jõudmise metoodikad võivad olla väga erinevad. Võti on võimalikult laia grupi asjassepuutuvate inimeste kui ideede genereerijate mobiliseerimine.

Üks hästitöötav eeskuju on Ericssoni korporatsiooni innovatsioonikorstna süsteem. Innovatsioonikorstnas on kõigil tööstuskontserni töötajatel võimalik oma ideid uuenduste kohta esitada. Innovatsioonikorstna ülesanne on need töös tekkinud ideed kui väärtuslik materjal analüüsimiseks kokku koguda ja innovatsiooniprotsessis rakendada. Praktikas tähendab see siseveebi osa, kus kõigil kontserni töötajatel on võimalus oma ideid kirjeldada, motivatsioonisüsteemi ja distsipliine kokku kogutud ideede analüüsimiseks ning otsuste vastuvõtmiseks. Sarnane innovatsioonikorsten võiks töötada e-riigi arendamiseks vajaliku ideede baasi moodustamisel ka Eesti riigiaparaadis. E-riigi arendamise väljakutse on viia muudatusi läbi demokraatia ja võimude lahususe tingimustes.

Lean Startupi innovatsioonimetoodikas saavutatakse kiirete tsüklite arenda-õpi-mõõda kordamiste ja seeläbi maksimaalselt tarbija soovidega arvestamise kaudu. Selle metoodika juurutamine riigihalduses võiks olla järgmine e-riigi arendamise suur samm edasi, mille tulemus on, et riigiaparaat ongi e-riik. Lean Startup on oma olemuselt demokraatlik protsess erinevusega, et riigi puhul on tarbija asemel kodanikud.

Näiteks e-residentsuse arendamisel oli märgata Lean Startupi tunnuseid: teenus toodi avalikkuse ette väga varajases arendusfaasis ja hakati koguma potentsiaalseid kasutajaid ning arendustöid jätkatakse juba olemasolevate kasutajate käitumist analüüsides.

Innovatsioon on alati kellelegi valus. Lisaks uuenduste tõttu majanduslikult kaotajatele ilmuvad alati välja ka nn küsijad, kahtlejad ja vihkajad. ID-kaardi juurutamisel, e-tervisel või artikli autoriga seost omaval domeenireformil – kõikjal on see muster olnud äratuntav.

E-riik on Eesti edulugu ja targalt talitades on see maailmas meie identiteet ning jõukuse allikas. Et Eesti e-riik oleks ka kümne aasta pärast dominantne disain, mille järgi teised joonduvad, peame metoodiliselt läbi viima riigiaparaati läbivaid muudatusi. Samuti harjuma, et innovatsioon on alati ebamugav ja uuendustes on paratamatult kaotajaid.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.