Heiki Kübbar IT-juhiks saamisest: ma lihtsalt tahtsin selle koha peal hakkama saada

Levikomi IT-direktor Heiki Kübbar
Levikomi IT-direktor Heiki Kübbar

Oma IT-juhiks saamise loost, erinevatest kogemustest, enda ja laiemalt IT-juhtide väljakutsetest ning valdkonna trendidest räägib intervjuus ITuudistele 23. mail IT-juhtimise aastakonverentsil ettekandega esinev Levikomi IT-direktor Heiki Kübbar.

Milline on Sinu IT-juhiks saamise lugu?

Mul ei ole päris “õiget “ klassikalist IT haridust. Oma hariduselt olen ma telekommunikatsiooni- ja raadioinsener. Kui 90-ndate alguses hakkasid ülikoolis levima arvutivõrgud, siis ala kus seda õppida oleks saanud ei olnudki. Tegelesime sellega, et lugesime hästi palju inglisekeelset materjali ja aitasime omal ajal TTÜ õppejõududel uut ainet – arvutivõrgud - ette valmistada. Meil oli väike seltskond, kes tõlkis ingliskeelset materjali ja aitas ülikooli õppejõududel seda ette valmistada.

Mina sain IT-juhiks kohe pärast ülikooli. Endale tundub see ka uskumatuna. Magistrikraadi sain Chalmersi Tehnikaülikoolist Göteborgis digitaalkommunikatsiooni erialal, ja kui ma tagasi tulin, siis läksin Eesti Telefoni. Mulle pandi lauale kaks variant, et kas tahan hakata tegelema uute digitaaltelefonijaamadega, või neil on juhuslikult puudu ka IT arendusosakonna juht. Seal ma nägin tõsiselt põnevat võimalust. Ega ma väga ei süüvinud sellesse, et kas mul on piisavalt oskusi, aga ma lihtsalt tahtsin selle koha peal hakkama saada.

Millistes ettevõtetes Sa oled töötanud? Kuidas areng on toimunud?

Eesti Telefonis olin kolm aastat. Seal hakkasime üles ehitama uut arveldussüsteemi, sellele järgnes võrguregister ja teised telekomi spetsiifilised süsteemid. Kui tagantjärgi vaatan, siis praeguse elukogemusega poleks ma julgenud nii väheste teadmistega sinna minna. Aga siis olin noor ja uljas ning sellele kohale ei olnud ka väga konkurentsi. Väga palju sai õpitud lihtsalt töö käigus.

Aastal 1997 läksin Hansapanka, mis oli tol hetkel kogu Baltikumis panganduse liidrirolli haaramas. Alustasin IT turvaülema kohusetäitjana, õige pea aga juhtisin juba elektroonilise panganduse arendust, seejärel järgnesid veel erinevad ametikohad. See oli hästi põnev seitse aastat, mille jooksul sellist klassikalist IT-juhtimist praktiliselt ei olnud. Oli projekt projekti otsa, mis tuli väga lühikese ajaga ära teha. Algas 1998 Hoiupanga ühendamisest, panime panga püsti Leedus, vahetasime Lätis pangasüsteemi ja ühendasime Leedus kohalikku Hoiupanka. Sealt sain selle seitsme aastaga aga sellise kogemuse pagasi, et julgesime aastal 2002 minna välja ja teha oma ettevõte. Icefire’s olen olnud 14 aastat.

Millest leidsid väljakutse, et oma ettevõtte juhtimisest kõrvale astuda ja minna teise ettevõttesse tööle IT-direktoriks?

See oli mugavustsoonist välja murdmine, mingil hetkel avastasin et ega ma eriti midagi kasulikku enam ei tee. 16. september eelmisel aastal oli Icefire’i sünnipäev ja ettevõttes kolm kuud tööl olnud Bulgaaria tüdruk küsis, et kui vanaks Icefire sai. Kui ma talle vastasin 14,  siis jõudis kohale, et tegelikult peaks minema ja vaatama asju natuke teise pilguga.

Kuidas Icefire’i juhtimine ilma Sinuta toimub?

Icefire juhtimine on loomisest peale olnud meeskonnatöö, kus rollid olid jagatud ja tiim toimis.  Mulle tundub, et täna toimib tegevjuhtimine kindlasti stabiilsemalt. Olen loomult ülesehitaja tüüp, aga 100 inimesega firma edukalt käigushoidmine on hoopis teine ülesanne. Võib olla olekski pidanud natuke varem selle sammu ette võtma.

Millised on mõtted Icefire’i väljavaadete ja tulevikuperspektiivide kohta?

Icefire on selgelt praegu turul hästi positsioneeritud ja minu arvates on tegemist kõige parema IT ettevõttega Eestis. Olles asutatud eelkõige just spetsialistide poolt, on kogu toimimine suunatud ette võetud projektide sisulisele tegemisele ja võib-olla mitte nii palju finantstulemustele. See on ettevõtte geneetilisse koodi sisse kirjutatud. Ehk siis vundament on tugev.

Põhilist perspektiivi näen ma eelkõige ekspordivõimekuse kasvatamises koostöös teiste IT ettevõtetega, kellega oleme mitmetes projektides partneriteks.

Mis oli väljakutseks Levikomis IT-direktoriks asumisel?

Kõige rohkem paelus mind võimalus osaleda millegi uue – antud juhul siis Eestis esimese IoT ehk Asjade Interneti võrgu -  väljaehitamisel. IT poole pealt kogemusi on, ja kuna olen hariduselt ikkagi raadioinsener, siis on ka tehnoloogiline pool mulle tuttav. 

Kui tänasel päeval rääkida IT-juhi rollist, siis kas oled nõus sellega, et IT-juhi roll on muutunud, kui jah, siis kuidas?

Loomulikult on muutunud. Näiteks IT arendustiimi või -organisatsiooni juht peab täna omama oluliselt paremat tehnilist kompetentsi, et oma tiimi liikmetega tegemistes samal tasemel kaasa rääkida.

Kui me räägime IT-juhi rollist suuremates mitte-IT ettevõtetes, siis seal on üha olulisemaks muutuv oskus äri jaoks vajaminevaid lahendusi juba olemasolevatest teenustest innovatiivselt kombineerida. Paratamatult muutub kogu IT üha rohkem tugiteenuseks, ja erinevat teenuste mõistlikul viisil kombineerimine ja sisseostmine  on saamas ettevõtte IT-juhi üheks põhirolliks.

Üha enam on IT-juhi rolliks saamas ka talentide leidmine ja hoidmine, kusjuures see muutub pidevalt järjest globaalsemaks nii kaugtöö osakaalu kasvades kui ka rahvusvahelistumise tõttu. 

Veel üks lisanduv roll seondub andmevahendusega. Ühelt poolt on äril soov oma andmetest kuidagi täiendavat kasu saada, neid rikastades ja/või müües. Teiselt poolt vaatavad vastu EU-poolsed regulatsioonid selle kohta, mida ja kuidas mingite andmetega üldse tohib pihta hakata. Inglise keelde on ilmunud seda rolli tähistamaks mõiste Chief Data Officer. Enamustes Eesti ettevõtetes aga vaadatakse andmetega seonduvate teemade puhul juhatuses ikka IT-juhi otsa ja ma arvan et mitte ainult Eestis.

Mida see tähendab, milliseid oskusi või kompetentse on heal IT-juhil tarvis?

Tänases äris peaks hea IT-juht olema paindlik, olles orienteeritud pigem lühemaajaliste eesmärkide elluviimisele. Kui äri vajab mingit lahendust nüüd ja kohe, siis tuleks anda see 80% tulemust, mida 20% ajaga saavutada saab, mitte hakkama üles ehitama pikemas perspektiivis 100% õiget lahendust.

Teiseks peaks hea IT-juht olema kiire õppimis- ja üldistamisvõimega. Arengud pilveteenuste, andmeteaduse ja küberturvalisuse vallas on piisavalt kiired, et ainult n.ö. “ree peal püsimiseks” tuleb juba kõvasti vaeva näha.

Kindlasti peab olema ka üldine IT kompetents, see on rohkem nagu hügieenifaktor.

Mis on Sinu arvates praegusel hetkel IT-juhi väljakutsed?

Esimeseks väljakutseks on kaasaminek pilveteenuste pealetulekuga. Pilvedes kehtivad teised mängureeglid, kui oma koduses serveriruumis. Küsimus ei ole mitte ainult sobivaima ja soodsaima teenuse leidmises. Vähemalt sama olulised on pakutava teenuse turvalisus ja teenusepakkuja jätkusuutlikkus, mis on kahe eelmise kriteeriumiga tihti vastuolus. Samuti kipuvad kaasamineku bilansi emotsionaalsele miinuspoolele jääma majasiseste süsteemide väljavahetamisel pärast ülemineku lõppu “üle jäävad” spetsialistid. Samas võib õigeaegne ja mõistlikult korraldatud üleminek pilveteenustele tuua kiiremini turule klientide jaoks uusi võimalusi või säästa kordades arendus- ja halduskulusid. See on päris keeruline matemaatika.

Kindlasti on väljakutseks tagada organisatsioonis andmete ja süsteemide turvalisus. Küberkuritegevus on muutunud väljakujunenud tööjaotusega küpseks tööstusharuks. Keegi tekitab ja müüb botnette, keegi kogub infot ja müüb turvaaukude listi, keegi paneb “turul” olevatest komponentidest kokku ründemasina, keegi saab ülesande rünnak korraldada ja keegi koordineerib seda kõike. See on võimas tööstusharu, millest lähtuvat ohtu endiselt piisavalt ei teadvustata. RIA teeb küll väga tänuväärset tööd, aga ega nemad ka igale poole ei ulatu. Ja selle valla asistest spetsialistidest on ikka tõsine põud.

Üks väljakutse, mis puudutab eelkõige pikka aega edukalt ühes organisatsioonis tegutsenud IT-juhte on oma kunagi tehtud otsuste ülevaatamine. Pikaajaline ja edukas tegutsemine ühes ametis tekitab paratamatult mugavustsooni.

Veel üks väljakutse – välistööjõu kasutamine – muutub üha aktuaalsemaks iga uue IT-keskuse Eestisse tulekuga. Kui kohalik tööjõud tundub ülemakstud, tuleb õppida leidma ja hoidma inimesi, kes ei pruugi rääkida eesti keelt, võivad olla pärit teisest kultuuriruumist ja võib-olla ei viibigi füüsiliselt üldse kontoris.

Päris suureks väljakutseks saab olema ka EU andmekaitse nõuete täitmine ettevõttes.

Mida soovitad IT-juhtidele, kuidas selles olukorras paremini hakkama saada? Mida nad peaksid tegema või õppima?

Pilveteenuseid tuleb tundma õppida nii heas kui halvas. Lisaks teenuste funktsionaalsusele tuleks käia läbi kõik muud teenusega seotud aspektid – turvalisus, integreeritavus, teenuse arenduse teekaart, spetsiaalselt tellitavad arenduste maksumused ja garantiid, SLA-d, muuhulgas ka stsenaarium teenusepakkuja tegevuse lõpetamise korral. Pea ees pilve tormata ei maksa.   

Turvalisuse vallas tuleks jälgida küberturvafirmade teket. Kui 90-nendate alguses oli igal suuremal ettevõttel oma turvaosakond, mille töötajad sõitsid reeglina mustade maasturitega, siis täna töötavad turvajad turvafirmades ja sõidavad väikeste valgete autodega. Sama areng on hetkel juba toimumas ka küberturvalisuse vallas – spetsialistide üksteiselt üleostmise asemel moodustuvad küberturvafirmad, mis hakkavad pakkuma kindlamat kaitset teenusena paljudele ettevõtetele.

Välistööjõu kaasamisega võiks alustada kohe ning olla valmis esimesteks tagasilöökideks. Paratamatult saabub selline “uus reaalsus” varem või hiljem igasse ettevõttesse. Eestis on õnneks juba piisavalt välistööjõudu kasutavaid ettevõtteid ja ei tohiks olla raske leida inimest, kes nõus aitama ja kogemusi jagama on.  

Millised on need trendid, mis kõige rohkem mõjutavad seniseid arusaamu või paradigmasid?

Pilvestumine. Pilvedes kehtivad teised reeglid, kui need, mida IT-juht oma serveriruumis seni harjunud nägema on. Seda nii süsteemide haldamise, turvalisuse tagamise, arenduse, kui ka vajalike majasiseste IT kompetentside koha pealt.

Andmeteadus ja andmevahenduse areng.  Ilmaasjata ei räägita andmetest kui infoajastu naftast. Andmehulkade agrigeerimisel ja rikastamisel on võimalik tekitada väga väärtuslikke andmeid näiteks inimeste käitumisharjumuste kohta, mida saab kasutada konkurentsieelisena oma teenuste pakkumisel. Seetõttu tekib paljudes ettevõtetes soov oma andmekogusid teistega jagades või andmeid ostes sellest kasu saada.  

Tehisintelligentsi ja masinõppe pealetung. Isesõitvad autod, automatiseeritud pangaametnikud ja robotjuristid on hetkel küll veel lapsekingades, aga nende areng saab olema kiire ja vääramatu. Väga paljudes ettevõtetes üle maailma läheb lähima paari aasta jooksul mingi hulk töökohti automatiseerimisele. Tööd võtavad üle pilveteenustena toimivad X-botid.

Kõige suurem trend, mis mind aga muretsema paneb, on privaatsuse kadumine nende kolme trendi koosmõjul.  Neljal gigandil – Alphabet(Google), Facebook, Apple,  Amazon - on juba täna hirmutavalt palju infot iga inimese kohta.  Õli valab tulle IoT - masinad hakkavad meie kohta kohe kordades rohkem infot genereerima. Ükskõik, mida me regulaarselt ka ei kasuta, kõik meie käitumisharjumused lähevad varsti praktiliselt reaalajas otse igale teenusepakkujale. Pole vahet, kas see käib autode, pulsikellade, kiibistatud koduloomade, tarkade WC-pottide või millegi muu kohta.  Selliste andmekogude agrigeerimisel tekivad tõsised superandmebaasid, kust on tehisintelligentsi abil põhimõtteliselt võimalik järeldada kõigi kohta kõike.

See on juba tõsine oht totalitaarühiskonna tekkeks. Praegu tundub, et Euroopa Liit on ainus, kes üritab seda vähegi reguleerida.

Kuhu suunas Sinu arvates asi muutub?

Kokkuvõttes võib öelda, et IT-s jääb T täht järjest väiksemaks ja I täht järjest kasvab. Tehnoloogia poole pealt nihkub raskuspunkt üha enam info (ja ka andmete) liigutamise ja kasutamise peale. Tehnoloogia pool standardiseerub ja automatiseerub tänu täna toimuvale masinõppe võidukäigule.  Oluliseks saavad andmed ja neis peituv info.

Aga kõige põhilisemaks probleemiks IT-s on ja jääb kasutaja. See ei muutu.

23. mail toimuval IT-juhtimise aastakonverentsil esineb Heiki Kübbar ettekandega
"Milliseid väljakutseid pakub IT-juhile asjade interneti kiiresti arenev maailm?". 

Vaata konverentsi kohta lähemalt ja registreeru SIIN.
IT-juhi tunnustamiseks saab ettepanekuid esitada veel vaid 15. mail SIIN.

 

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Atria Eesti otsib ÄRIRAKENDUSTE PROJEKTIJUHTI

Atria Eesti AS

09. juuni 2017

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

16. juuni 2017

Arvamused

Käsi­raamatud