Lembit Öpik aitab Starshipil maailma vallutada

Lembit Öpik
Lembit Öpik

Lembit Öpik kurdab, et elu on vahel keeruline ja kiidab head võimalust Eestis hakkama saada ühe ID-kaardiga, samal ajal kui näiteks Inglismaal peab erinevaid kaarte olema 24. Suurbritannia saatkonna poolt septembris korraldataval konverentsil Futurism esinev Lembit Öpik räägib intervjuus ITuudistele oma tööst Starshipis, Brexitist ja jagab soovitusi Eesti ettevõtjatele.

„Inglismaal on elu nüüd keeruline ja ebaloogiline, sest süsteem seal on sadu aastaid vana. Alguses oli kõige moodsam maailmas, aga siis see jäi kinni. Teised kohad, nii nagu Eestigi, hakkasid hiljem peale ja said asju uuesti luua. 25 aasta tagasi ei olnud siin palju midagi, ainult vabrikud,“ jutustas Öpik.

Näiteks on tema sõnul Inglismaal nii palju vorme, mida tuleb täita. Paljud asjad ei ole internetis, näiteks tulumaksu deklareerimine võtab tunde või isegi päevi kui Eestis kulub selleks ainult 5 minutit.

Miks see nii on?

See ei ole selle pärast, et üks riik on suur ja teine on väike. Kui on 10 000 inimest või 6 miljonit, siis infosüsteem on ikka sama lihtne. Eesti on kiiresti muutuv. Suurbritannia on 6. majandus maailmas ja oluline koht, aga me ei tea ju veel mis Brexit toob. Teine asi on see, et Eesti on Euroopa Liidus. Suurbritannia tahab sellest kuidagi viisi välja astuda. See on kindlasti bürokraatlik ja keeruline.  Keegi ei tea ju täpselt mida see konkreetselt tähendab, on võimalik, et see ei tähenda üldse midagi. Sellel on plusse ja miinuseid.

Eraldi teema on Briti pass, mis töötab igal pool maailmas ja on rohkem kui pass. Sellel on omamoodi staatus. Suurbritannia impeerium on kadunud, aga see on ikka võimas maa. Momendil on sellel riigil aga identiteedikriis ja ta ei tea täpselt, mis ta on – kas on iseseisev, kas on Ameerika sõber, Hiina sõber või ikka Euroopa Liidu sõber. Need küsimused on momendil suuremad kui vastused.

Kuidas hindate Eesti e-residentsuse võimalusi?

Pean tunnistama, et tahan ise ka seda teha, aga ei ole veel teinud. Olen ise juba kaks aastat sellest rääkinud. Pean ikka lõpuks ära tegema. Esimese avalduse Eesti kodanikuks saamiseks tegin 25 aastat tagasi. Jõudsin vormide täitmisel poolele teele, siis läks elu keeruliseks ja nii jäi tookord pooleli. Nüüd on asi e-residentsusega väga lihtsaks tehtud. On tõesti tõenäoline, et Eestil on lõpuks rohkem e-kodanikke, kui füüsilisi kodanikke. See on väga atraktiivne tulumaksu tõttu.

Tesco kassaaparaadid ilma inimesteta olid Londonis kasutusel ikka palju aastaid enne kui selline lahendus Eestis kasutusele võeti. Ei ole see Eesti nii innovaatiline midagi. On see nii?

Eesti on 25 aastaga ikka väga kiiresti edasi arenenud. See on ikka väga imekspandav. 30 aastat tagasi oli Eesti Nõukogude Liidu osa ja nüüd on täitsa iseseisev. Nüüd on Euroopa Liidu president. Palju asju on nüüd paranenud.

Kui Nõukogude Liidu lagunemine toimus 91. aastal, siis ma olin 5 päeva siin ja selle ajal jooksul kulutasin ainult 7 naela. Eesti majandus on ikka kasvanud väga kiiresti. Kõik ei ole veel hästi, nagu näiteks Tallinn-Riia maantee, aga 50 aastat tagasi oli see tee vast ainult traktoriga läbitav või hobusega. Nüüd saab autoga juba 5 tunniga läbida.

Eesti elukvaliteet on kõrgem kui Inglismaal, ma arvan, näiteks on siin vähem liiklust. Kooli ja haiglasüsteem on umbes sama hea. Ettevõtlusega tegelemiseks on siin rohkem võimalusi.

Eesti eelis on ka see, et ta teab kes ta on. Suurbritannia momendil otsib oma identiteeti. Eesti on väike riik suure häälega. UK on suur riik, aga ei tea mis ta peaks rääkima. Ta ei tea momendil, mis on tema filosoofia.

Kuidas sai alguse teie koostöö Starshipiga?

Allan Martinson nägi mind töötamas firmaga Segway, mis ei olnud lubatud tänaval liikumiseks. Siis ta küsis, et kas ma saan aidata Starshipiga. Olin kohe nõus ja andsin esialgu lubaduse, et töötan nendega aasta, aga praeguseks on loodud juba kontor Londonis ja aetud asju transpordiministeeriumiga. Nüüd olen juba kaks aastat selle ettevõttega töötanud ja ütlen, et see ettevõte kasvab nii palju ja selles on nii palju teha. Tulevik ei ole kunagi selge. Kogemusi arvestades saan neid veel pikalt aidata. Mitte ainult Suurbritannias, vaid ka laiemalt. Olen Suurbritannias avalike suhete juht, aga ma teen paljusid teisi asju ka, nagu näiteks aitasin Londonis kontori luua.

Juunis algas Starshipi koostööprojekt Tescoga. Kuidas sellega on läinud?

See oli ametlik algus, aga tööd algasid ikka palju varem. Me oleme Ameerikas, Saksamaal ja Eestis ning Sveitsis oleme rääkimas käinud. See kasvab väga kiiresti. On tõenäoline, et varsti oleme paljudes maades. See on alles arenev tehnoloogia. Kliendid tahavad juba väga seda kasutada, sest robot on odavam kui inimene ja see on kasumlikkuse poolest atraktiivne. Ja huvitatud on just tavalised inimesed, sest neil ei ole vahet kuidas pitsa kohale jõuab. Kui on robotiga odavam, siis kindlasti tahetakse seda rohkem.

7 miljardit inimest on suur potentsiaal äri jaoks. Aitan Starshipi mitte ainult Suurbritannia turul vaid ka laiemalt.

Kui vaadata kuidas Eesti teeb Euroopa Liidu tasandil selgitustööd ja püüab olla innovaatiline, siis kuuleb kurtmist, et ettevaatlikkus ja konservatiivsus mõnede riikide puhul on takistuseks tänapäeva vajadustele vastavate muudatuste läbiviimiseks. Kuidas seda kommenteerite?  

Kui siin vaadata näiteks Briti poliitilist olukorda, siis see on praegu väga segane, sest Theresa May tegi tohutu suure vea. Tal oli suur toetus, mida enam ei ole. Tema valitsus on selle tõttu nõrk. Ta otsustas valimisega teha teise, mitteametliku referendumi. Ta ütles, et andke mulle toetus tugevaks Brexitiks. Nüüd ta kaotas hoopis toetust ja see tähendab, et toetus tal on, aga ainult nõrgaks (soft) Brexitiks. Keegi ei saa ütelda, et ta võitis. Läbirääkimised lähevad küll edasi, aga keegi ei tea kas me oleme ühtsel turul, mis vabadusega liikuda. Ei ole väga tõenäoline, et saame olla ühtsel turul ja vabalt liikuda. Konservatiivid on olnud Brexiti poolt, aga isegi seal ei ole üksmeelt. Kahe aasta pärast saame näha, aga ma usun, et see on soft Brexit. Suurbritannia ei tea mis ta on, sest pooled hääletasid poolt ja pooled selle vastu. Momendil ei ole selge, kas majandusele on kahjulik või kasulik. Ainukene küsimus on see, kas inimestele on see kasulik või mitte. Keegi ei tea veel. Reisimiselgi tekib näiteks suuri probleeme piiri ületamisel ja see on juba suur probleem. See läheb halvemaks, aga teised küsimused on veel suuremad.

Kas ise olite üllatunud sellise Brexiti hääletuse tulemuse peale?

Ma arvan, et Brexit hard Brexit ei ole tõenäoline. Ma arvan, et muutused on tegelikult palju väiksemad kui mõned arvavad või loodavad. Võib olla muutub ainult passi värv või näiteks jääb nael ja ei tule eurot, aga Inglismaa on ikka 36 km kaugusel Euroopast ja see ei muutu, sest oleme ikka samal mandril. Me isegi ei lähe 5 cm eemale nagu see Ameerikaga iga aasta juhtub. Isegi 1000 aasta pärast paistab Prantsusmaa tornist ikka ära.  Kas on tõenäoline, et Suurbritannia saab Ameerika ja Hiinaga paremini läbi kui Euroopa Liiduga? Arvan, et mitte. Ajaloos on kõik need probleemid ja võimalused juba olnud Suurbritannia ja Euroopa vahel, mitte Suurbritannia ja Hiina vahel. Ma olen selles mõttes väga rahulik ja Äripäeva vahendusel tahan eksklusiivselt ütelda, et plus ?a change, plus c'est la m?me chose – mida rohkem asi muutub, seda enam jääb see samaks.

Aidate Starshipil kasvada ja areneda. Kas teisi Eesti ettevõtteid aitate ka?

Töötan BBC ja mul on seal oma programm. Lisaks töötan mootorrattureid ühendava liidu juhina ja olen palju aastaid nendega töötanud. Aeg-ajalt aitan ka teisi Eesti firmasid. See on mulle huvitav ja ma usun, et ma tunnen neid asju ja ma hea meelega aitan. Ülemiste Cityt olen päris palju aidanud ja ma arvan, et neil on väga suured võimalused. On väga tõenäoline, et mõned Briti firmad kolivad sinna, sest siis on nad ikka Euroopa Liidus. Samal ajal Eesti väljavaade on ikka samasugune kui Suurbritannia väljavaade. Asjad on siin stabiilsed. Seadused on samasugused. Kui inimesed küsivad, siis ma alati hea meelega aitan.

Olete esinemas septembri algul Tallinnas toimuval konverentsil Futurism. Millest sellel räägite?

Seal tuleb juttu ärivõimalustest ja räägime sellest, millised on Eesti võimalused ja millised on Suurbritannia võimalused. Tehniliselt Eesti on väga edasijõudnud ja kindlasti me räägime sellest. Kõige tähtsam on see kuidas me saame tulevikus läbi ja mida me peame tegema, et need asjad töötaksid.

Minu arvan, et riigi suurus ei ole nii tähtis kui selle väljavaate suurus. Mida suurem ja selgem on väljavaade, seda suurem on võimalus. Suurbritannial on probleeme ja see hoiab teda nüüd tagasi. Eestil ei ole selliseid probleeme, Eesti fookus on selge ja minu arvates on see kõige tähtsam. Euroopa Liidul on sama probleem, ta ei tea mida ta tahab ja ma arvan, et see on suur takistus. Mina usun, et Eestil on rohkem võimalusi kui probleeme.

Kui rääkida veel Starshipi väljavaadetest, siis mis tuleb peale Tescot?

Starship on globaalne äri, mille peakontor on Londonis ja tehnoloogia arenduskeskus on Tallinnas. Kiire kasv on Ameerikas. Väärtuspakkumine on lihtne - viimase miili kättetoimetamise teenus. See, mis juhtub Suurbritannias, oleneb sellest kui abivalmis see riik on. Paistab, et nad on päris abivalmis. Ameerikas ollakse väga huvitatud, sest seal on toimunud suur progress ja Saksamaal ka. Eestis on see ja seaduslikult kooskõlas ja esimesena maailmas. See on riik, kus see on turule toodud. Ma arvan, et Starshipi väärtuspakkumine töötab, sest see on firmadele odavam ja inimestele lihtsam, sest ei pea kodus ootama kui pakk kohale saabub. Näiteks Inglismaal momendil öeldakse, et pakk võib saabuda nelja tunni jooksul. Nüüd saab Starshipile öelda, et pakk saabuks näiteks 9.05. Nüüd on klienti number 1, mitte kohaletoimetamise teenus. Ma arvan, et see on väga atraktiivne. Me veel väga täpselt ei tea kui suur turg see on. On näha, et teised firmad tahavad ka tulla sellele turule ja nad näevad suuri võimalusi.

Lendavad droonid on huvitavad ja mõnes kohas kasulikud, aga selle energiakasutus on kallis. See on palju kallim kui mööda teed sõita. Aga miks maksta 5 eurot rohkem selle eest, et pitsa jõuab lennudooniga kohale 3 minutit kiiremini. Kui kiirus on oluline, siis lendavad droonid on kasulikud.

Teie rolliks Suurbritannias on kohalike omavalitsustega läbirääkimised. Kui keerulised need on?

Alguses oli väga keeruline, aga nüüd on juba selgem kuidas seda teha. Ma käin ühest linnavalitsusest teise. See võtab aega, aga see on arusaadav, sest linnavalitsused vastutavad ju turvalisuse eest. Seni on ikka kõik lõpuks nõusse saadud. Londonis on 9 miljonit inimest, oleme katnud juba 1,5 miljoni inimese ala. Lõpuks saame terve Londoni. Meil on vaja et transpordiministeerium ütleb jah, sest siis on kaetud terve maa, mitte ainult väiksemad kohalikud piirkonnad.

Praegu on alustatud Tescoga pilootprojekti, on ka teisi läbirääkimisi käimas, aga nendest veel rääkida ei saa. Just Eat’iga töötame ka ja see koostöö Suurbritannias on meie jaoks väga tähtis. On tõenäoline, et kui Tesco on huvitatud, siis nende konkurendid on ka.

Mis oleks teie sõnum või soovitus Eesti IT ettevõtetele? Mis võiks paremini või teistmoodi olla?

Kõige olulisem on see, et tee endale selgeks ja sea eesmärk mida sa tahad teha oma firmaga. Teiseks tee selgeks oma eelised, miks see on parem kui teistel ja mujal. Kolmandaks räägi sellest lihtsalt ja hästi arusaadavalt.

Üldiselt inimesed ei tea kus Eesti on, nad on nüüd Eestist juba kuulnud, aga nad ei tea täpselt kus see on ja nad ikka arvavad, et siin liigutakse veel hobustega. 500 km kaugusel teatakse Eestit hästi, aga 5000 km kauguses või Ameerikas on inimesed on ainult kuulnud Eestist ja ka seetõttu, et Donald Trump räägib kuidas ta saadab oma sõdurid siia. Nad ei tea kus Eesti on ja arvavad ikka, et see on Venemaa või midagi niisugust. Paljud ei tea kus Eesti on ja mida Eesti teeb ning miks Eesti teeb seda paremini kui mujal tehakse. Nii et iga firma peaks rääkima, et mida me teeme ja et me teeme seda paremini kui mujal ja millised võimalused Eestis on. Mida lihtsam on sõnum, seda parem ja minu arvates saab seda öelda kolme sõnaga: „Tule ja vaata!“. Kui ettevõtjad juba siia tulevad, siis on nad imestunud, et see on palju enamat, kui me arvasime. Nad arvavad, et Eesti on mingi väike koht Moskva lähedal. Kui nad siia tulevad, siis on üllatus suur. Kui inimene juba siia tuleb, siis saab ise otsustada kas tahab siia jälle tulla. Suurbritanniale saab Eesti olla surrogaat. Eesti peaks Inglismaale ütlema, et ole Inglismaal, mis algab Eestist, siis saad kõik kasuliku Brexitist ja Euroopa Liidust. See on riskivaba ja me saame aru teist, nii nagu teie meie mõistsite meid. Me peame meeles pidama, et Inglismaa aitas Eestit Vabadussõja ajal. Nüüd Eesti saab Suurbritanniat äris aidata kui see riik tahab iseseisvaks saada.

Millal te ise plaanite Eestisse kolida?

See on päris tõsine plaan. Mul on mõned aastad veel asju teha Suurbritannias. On tõenäoline, et olen mõned päevad nädalas siin, sest nagu ma ütlen, et elukvaliteet on siin kõrgem. Lend Tallinnast Londonisse võtab sama palju aega kui siia. London on väga väsitav koht elamiseks ja väga kallis. See plaan on tõsiselt minu mõttes. Ootan ainult pakkumist, millest ei saa loobuda.

Kas on plaan ka Eesti poliitikasse tulla?

Poliitika on nagu malaaria. Võib ju arvata, et oled sellest üle saanud, aga see tuleb tagasi nagu palavik. Ma olen nüüd Eestist väga huvitatud ja see on meelitav jälle. Minu elu on seotud inimestega ja poliitika on ju seotud inimestega. Nii nagu ma töötan Starshipiga – see on kui inimeste kunst. See  on psühholoogiline kunst. Eesti Riigikogu on samamoodi, sest selles töötamine on kunst kuidas asjad tehtud saab. See on mulle huvitav. Kui vaatan Eesti Televisiooni, olen Eesti kodanik ja saan nii pahaseks või olukord muutub ebamugavaks, et otsustan kandideerida, siis ma usun, et see on tõenäoline. Ma ei tea kas see on hea või halb.

Mul ei ole ambitsiooni ühte või teist kohta hoida või minister olla, kõige enam pakuvad mulle huvi inimesed ja Eesti poliitika on huvitav. Ma olin siin ka 27 aastat tagasi ja aitasin ning 20 aastat tagasi koolitasin ühte parteid. Olen juba investeerinud ja eks paistab kas kunagi investeerin ennast sinna. See on võimalik.

Kes on Lembit Öpik?

Astronoomi Ernst Öpiku lapselaps, füüsikateadlase Uno Öpiku laps, 13 aastat olin parlamendi liige Suurbritannias. Olen nautinud oma kuulsust, sest see oli mulle lõbus ja huvitav. Olen kirjutanud kolm raamatut. Olen maailmarändur ja avastamiseks on veel palju aastaid. Aeg on lühike ja ilm on suur. Olen social engineer ehk inimeste mehaanik, sest mind huvitab kõik, mis on inimestega seotud.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for an ANIMATOR

Derivco Estonia OÜ

01. märts 2018

Derivco is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

01. märts 2018

Nortal is looking for a HEAD OF MARKETING

Nortal AS

28. veebruar 2018

Arvamused

Teabevara