Autor: Kristjan Hiiemaa • 29. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas vältida läbipõlemist IT-sektoris?

Foto: Pixabay.com
Pikaajaline stress võib viia läbipõlemiseni, kehvemate tulemusteni ning lõpuks isegi ametist ja erialalt lahkumiseni. Kõikjal maailmas tunnevad keskmisest suuremat tööstressi just IT-sektori töötajad ja sellega toime tulekuks tuleb koostööd teha nii töötajal kui tööandjal, selgitab erinevate näidete ja kirjelduste põhjal Erply tegevjuht ja asutaja Kristjan Hiiemaa.

IT-sektori töötajad tunnevad kõikjal maailmas keskmisest suuremat stressi – tehnoloogiaajakirja Computerworld uuring näitab, et 46% vastanutest peab oma tööd väga või pigem stressirohkeks. 18% vastajate jaoks on stressi viimasel aastal rohkem, kui varasemalt. Ja see pole ka ime, sest vastamisi tuleb seista pikkade töötundide ja ülesannetega, mis ei näi iialgi lõppevat. Lisaks peab IT-töötaja sageli valmis olema kliendi probleemidele 24/7 reageerima ning tundma end kodus nii kliendi äri, kui ka äri ja juhtimist üldisemalt puudutavates küsimustes. Pikaajaline stress võib viia läbipõlemiseni, kehvemate tulemusteni ning lõpuks isegi ametist ja erialalt lahkumiseni.

On selge, et tööstressi täielikult vältida ei saa, sellega toime tulekuks tuleb koostööd teha nii töötajal kui tööandjal. Samas on teada, et positiivne tööstress on paljudele inimestele käivitavaks motivaatoriks. ERPLYs jälgitakse stressitaset proaktiivselt töötajatelt tulevate signaalide põhjal – kui töötaja on ärritunud, töö läheb üle tähtaja, lühikese aja jooksul lisanduvad üksikud korduvad haiguspäevad või halveneb läbisaamine töökaaslastega, siis selliste murede ilmnemisel sekkub vahetu juht, et selgitada välja põhjus ja töötajat võimalusel aidata, näiteks muuta töökorraldust, tingimusi vms.

Tööstressiga toimetulekus on vajalik avatud suhtlus – inimese oskus õigel ajal abi paluda ja sobiva sisekliima loomine ettevõttes. Tööstressi sümptomite ilmnemisel pakub ERPLY teatud perioodiks ka individuaalset töökorraldust, näiteks võimalust töötada kodust või tavapärastest erineva töögraafiku alusel, sealhulgas võimalust Tallinna kontori asemel töötada Tartus või vastupidi.

ERPLYs motiveeritakse ja innustatatakse tööalast arengut ja spetsiifilisi koolitusi ning pakutakse konkurentsivõimelist töötasu ja võimalust ettevõttesiseselt karjäärialaseks arenguks. Töötaja saab valida huvitavaid ja töist väljakutset pakkuvaid projekte.

Koolitused aitavad igapäevarutiinist välja

Võimalus on osaleda ka ettevõttevälistel seminaridel ja koolitustel, olgu nendeks siis erialaline tippkoolitus välismaal või kohalik seminar, igal juhul lubatakse töötaja oma tavapärasest rutiinist välja, et ta tuleks tagasi kasulike teadmiste ja uute ideedega.

ERPLY toetab meeskonnas tervislikke eluviise, näiteks toimuvad mitmel korral nädalas tennise ja sulgpalli treeningud, lisaks on organiseeritud massaaž ja jooga. Massööri ettevõttesse kohapeale toomise tingis töötervishoiu arsti ettekirjutus “püsiva töövõime säilitamiseks vajalik massaaž” ning kuna töötaja ei leidnud sobivat aega ja nõuetele vastavat spetsialisti, kelle juurde minna, tuli see ettevõttesse tuua. Venitustel põhinevas joogatrennis pööratakse tähelepanu nii istuvast tööst tuleneda võivate selja- ja õlavöötmeprobleemidele, kui spetsialisti nõuandeid vajavate tervisespordiga tegelevate töötajate vajadustele.

Sellised ühised ettevõtmised nagu suvepäevad ja jõulupidu on eelkõige mõeldud ühiseks ajaviitmiseks ja meeskonna tundma õppimiseks. Peame alati silmas, et üritus oleks huvitav nii spordiharrastajatele kui ka kultuuriarmastajale. Üritusi ei pea korraldama kaks korda aastas suvel ja talvel, vaid võimalusi meeskonnaga lõõgastumiseks on erinevaid – tuleb väiksematest töövõitudest ja sündmustest osata rõõmu tunda ja neid tähistada, et minna julgelt ja ühtse meeskonnana vastu uutele väljakutsetele.

ASi Proekspert tööõnnespetsialist Tiina Saar-Veelmaa räägib, et nende jaoks koosneb stressivaba keskkonna loomine paljudest mikroskoopilistest tegudest, mille aluseks on soov olla tervist toetav tööandja – töötaja jaoks on efektiivne olemise eelduseks keha ja vaimu tasakaal.

Eesmärgiks terve töötaja

Aastaid tagasi, mil ta ettevõttega liitus, nägi ta teatud mustreid, mida asus muutma. Näiteks kui hommikuti ei jõutud kodus süüa ja tööle tulles asuti kohe tööle, langes teatud hetkel veresuhkru tase nii madalale, et haarati automaadist coca-cola järele. Selline doping küll tõstis korraks veresuhkru taset, aga selle tulemuseks võis olla karjuv kolleeg. Ning peale veresuhkru kukkumist jõudlus uuesti kiiresti langes. Sellest kasvas organisatsioonis välja teadmine, et toitumisel on töötaja efektiivsuses väga tähtis roll. Ja kontorisse tekkisid võileivad.

Olulised on pehmed väärtused, mis aitavad stressi vähendada. „Palett on lai ja pakume võimalikult erinevaid võimalusi. Küsime ka töötajatelt, mida nad lisaks sooviksid ja püüame siis küsitavat juurutada,“ räägib Saar-Veelmaa, et see on organisatsiooni jaoks hügieeniküsimus.  Iseenesest ei teki tema sõnul siiski midagi, vaid peab olema eestvedaja, kes teemaga tegeleb.

Väga tõsiselt võetakse tervisekontrolli, mis on ka seaduse järgi tööandjale kohustuslik, ent millesse Proeksperdis suhtutakse veelgi põhjalikumalt. „Teeme koostööd Confidoga, kes aitab kogu organisatsiooni tervist hoolikalt mõõta,“ räägib Saar-Veelmaa. Arstidega on kokkulepe, et kui on näha mingeidki läbipõlemise või lausa depressiooni märke, räägitakse sellest, et oleks võimalik probleemidega kiiresti tegeleda.

Ettevõttes psühholoog ja coach

Tähelepanu pööratakse ka töökohtade ergonoomilisusele. Regulaarselt käib ettevõttes tooli-koolitaja, kes tuletab meelde, kuidas tuleks töölauda ja tooli kasutada ning et pikemalt istudes lähevad veresooned kinni. Lisaks toimuvad mindfulness´i ja joogatunnid. Võimalik on kasutada ka personaalset psühholoogi ja coach´ingut.

Saar-Veelmaa sõnul jälgitakse millised tegurid võivad inimeste võimekust vähendada. „Kui töötaja võimekus on potentsiaalselt sajaprotsendiline, siis sellest ampsavad mitmed asjad oma osa ära,“ räägib ta. Näiteks kui koosolekud on broneeritud üksteise otsa ja inimene ei suuda ümber lülituda. Või on muid segavaid faktoreid.

Sotsiaalsete oskuste arendamine

Tähtis on sotsiaalsete oskuste arendamine – stressi võib põhjustada ka see, et ei osata anda tagasisidet, vaid sõidetakse teisele sisse, mis omakorda pingeid tekitab.

Tiimides toimub meeskonnakaaslastele avatud tagasiside andmine. „Muidu võib juhtuda, et inimene arvab ise, et kõik on korras, aga tiimiliikmed toovad välja, et nad pole rahul, et igal hommikul koosolekule hilinetakse.“ Juhtideta organisatsioonis, mida Proekspert on, peavad töötajad ise suutma endale piire seada. „Oleme arutanud teiste valdkonna personalijuhtidega, et vabas õhkkonnas kipuvad inimesed liialt tegema ja läbi põlema,“ räägib Saar-Veelmaa, et on püütud teha nii palju kui osatakse, et seda vältida.

Oluline on Saar-Veelmaa sõnul ka eeskuju – kui räägitakse ühte, aga liidrid ise teevad teisiti, ei usuta seda, mis tegudega reaalselt kokku ei lähe. „Meil on väga terve õhkkond – kui saadetakse kirju unetundide arvelt, siis varsti müksatakse inimest, et see pole väga mõistlik,“ toob ta näiteks.

Lisaks töötaja tervise jälgimisele on aga mitmeid teisigi võimalusi töötajate stressitaseme kontrolli all hoidmiseks.

Monitooritakse tööks kuluvat aega

Computerworld.com kirjutab, et pilveteenuseid pakkuva USA ettevõtte Zumasys tehnoloogijuhi Andy Takacs`e sõnul on stressirohkus IT-s mõistetav. „Töö võib tunduda jooksmisena ühe katastroofi juurest järgmise juurde,“ kirjeldab ta, et konkurentsis püsimiseks peavad inimesed täitma väga kõrgeid nõudmisi. Kuna ületöötamine halvendab nii töötulemusi kui suhteid meeskonnas, jälgitakse ettevõttes väga hoolikalt, kui palju aega töötamiseks  kulub – töötajaid julgustatakse võtma vabu päevi ja kui vaja, piiratakse puhkusel olijate ligipääsu e-kirjadele.

Kui mõni meeskond on tegelenud väga töömahuka projektiga või olnud mõnel muul põhjusel tööga üle koormatud, antakse neile lisapuhkepäevi ja püütakse organisatsioonis tööd nii ümber korraldada, et koormus jaotuks tulevikus ühtlasemalt.

Ebarealistlikud eesmärgid tekitavad pingeid

USA mittetulundusühingu Mitre (opereerib riiklikult rahastatud uuringu- ja arenduskeskusi), tegevjuht Joel Jacobs rõhutab, et oluline on seada realistlikud eesmärgid. „Inimesed töötavad efektiivselt senikaua, kuni nad teavad, et seatud eesmärgid on realistlikud ja saavutatavad. Kui plaanid on mittejõukohased, röövib see tegutsemistahte,“ teab ta. 

Väga pikalt ühele asjale keskendumine võib olla inimese jaoks väsitav. Seega on tervitatav, et inimesed liiguvad ühest projektist, valdkonnast ja kliendi juurest mõne teise juurde. 

Jacobsi sõnul pakuvad nad töötajatele mitmeid võimalusi rutiini lõhkumiseks – ajutiselt saab vajadusel töötada uuel ametikohal, teises osakonnas või lihtsalt oma ülesandeid varasemaga võrreldes uutmoodi täita.

Allikas: ERPLY blogi

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755