15. veebruar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus kinnitas statistikatööd viieks aastaks maksumusega ligi 32 miljonit

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi
Foto: Andres Haabu
Valitsus kinnitas Statistikaameti järgmise viie aasta statistikatööde loetelu. Aastatel 2018-2022 tehakse kokku 161 statistikatööd eeldatava maksumusega 31,6 miljonit eurot. Tänavu tehakse riikliku statistika programmi raames 156 statistikatööd kogusummas 6,6 miljonit eurot, teatas Rahandusministeerium.

"Eraettevõtted ja riik vajavad otsuste tegemiseks aina paremat reaalajas infot, samas aruannete esitamine võtab ettevõtete, asutuste ja kodanike aega. Mul on hea meel, et Statistikaamet püüab siin leida nutikaid lahendusi, et andmete esitamist lihtsustada," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Suund on sellele, et järjest rohkem andmeid oleks kättesaadavad otse registritest.Vähendamaks esitajate halduskoormust uute tehnoloogiliste lahenduste abil on võetud kasutusele olemasolevate andmekogude andmeid küsimustike eeltäitmiseks ning ristkasutakse kogutud andmeid.“

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi tõi 2018. aasta plaane tutvustades esile, et tänavu on oodata mitut muudatust, mis oluliselt vähendavad ettevõtete aruannete esitamise koormust. „Sellel aastal avaneb ettevõtetel võimalus palga- ja tööjõunäitajate edastamiseks kasutusele võtta uus, automatiseeritud andmeedastuskanal - Aruandlus 3.0. Samuti on plaanis võtta palgastatistika tegemisel kasutusele maksukohustuslaste registri andmed ja küsida ettevõtetelt ainult registris puuduvat kolme näitajat. Lisaks analüüsime suurandmete kasutamisvõimalusi riikliku statistika tegemisel,“ selgitas Mägi. 

Aastatel 2012–2018 on registreeritud äriühingute arv äriregistris kasvanud kolmandiku ja tegutsevate ettevõtete arv ligi veerandi. Samal ajal on Statistikaamet aruandekohuslaste arvu hoidnud tänu valikuuringutele ja andmekogude andmete kasutamisele 40 000 piires. "2018. aasta valimeid optimeerisime veelgi ja andmeesitajate arv väheneb võrreldes varasemate aastatega ligi 12 000 ettevõtte võrra," tõi Mägi välja.  

Sel aastal jõuab Statistikaamet Eesti esimese registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) ettevalmistamisega olulisse etappi. „Aasta lõpus toimuv teine prooviloendus peab näitama, kas kõik loenduseks vajalikud andmed on registrites olemas ning nende kvaliteet rahvastiku ja eluruumide kohta kokkuvõtete tegemiseks piisav,“ lisas Mägi.  

Statistikaprogramm põhineb tarbijate vajadustel ja programmi koostamisel osalevad avaliku huvi esindajad, näiteks ministeeriumid ja erialaliidud. Riiklikke statistilisi töid rahastatakse riigieelarvest ja teistest seadusega sätestatud allikatest.

Kuni 2018.-2022. aasta statistikatööde nimekirja avaldamiseni Riigi Teatajas, saab loeteluga tutvuda Statistikaameti kodulehel.  

Valitsus kinnitab igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste  statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755