Autor: Aali Lilleorg • 8. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juba neljandat aastat toimuv Pilvekonverents keskendub sel aastal küsimusele "Kuidas olla pilves?"

Millised on arengud pilveteenustes, kogemuslood pilveteenuste kasutajatelt, pilveteenuste võludest ja valukohtadest jpm huvitavat. Peaesineja on Amazon Web Services lahenduste arhitekt Monica Lora ja kohal on ka Oracle, Dropboxi ja Klinkmanni esindajad. Pilvevaldkonna ekspert Riho Kurg ja infoturbe evangelist Peeter Marvet koos Riho Pihelpuuga aitavad jõuda järeldusteni, kuidas olla pilves.

Tule osalema! Registreeru kohe! Info ja registreerimine SIIN!

Milliseid trende on näha pilveteenuste kasutamisel Eesti ettevõtete ja organisatsioonide poolt?

Vastab Primend OÜ tegevjuht Toomas Mõttus:

Eesti ettevõtete ja organisatsioonide pilveteenuste kasutamises saab 2018. aasta alguse seisuga välja tuua kolm peamist trendi:

Pilveteenuste finantsmudelit soovitakse kasutada kõigi IT investeeringute juuresTeenuste hankimine on liikunud IT osakonnast väljaAndmekaitsemäärus on põhjustanud kõrgema huvi turvalisuse vastu

Pilveteenuste kulumudel on lihtne – maksa selle eest, mida tegelikult kasutad. Sarnane mudel kipub liikuma ka teistesse IT teenuste valdkondadesse ning on loonud IT ettevõtetele surve finantseerida tarkvaraprojekte, seadmete hankimist ja lahenduste juurutamist. Trend on osaliselt seotud otsustusprotsessi liikumisega IT osakonnast välja ja „ärikasutaja“ soovib nüüd väliselt partnerilt terviklahendust, mida on harjunud saama sisemiselt IT osakonnalt.

IT ettevõtete jaoks on sellel trendil mitu mõju. Esmalt peab ettevõte senisest rohkem investeerima aega oma kliendi äri oskusteabe omandamisse ning leidma finantsvahendid arendusprojektide finantseerimiseks. Hiljem võib aga spetsiifilise tugiteenuse pealt teenida rohkem kui lihtsalt seadmete ja tarkvara müügi eest oleks teeninud. Taolise mudeli kasutamine nõuab IT ettevõttelt väga tugevat projektitiimi ning selgeid, tõrgeteta toimivaid ja kliendile arusaadavaid tugiteenuse protsesse.

Kuna teenuse hankimine on liikunud IT osakonnast välja, siis kliendid ei ole enam huvitatud lahenduse tehnilistest detailidest, küll aga mõõdavad saavutatud tulemust ja oma personali rahulolu teenusega.

Andmekaitsemääruse saabumine on klientide huvi pilveteenuste vastu kasvatanud. Siiani uuendamata süsteeme on võimalik pilveteenusesse üleminekuga kaasajastada, standardiseerida kogu ettevõtte ulatuses ning samas pakkuda töötajatele paremat IT teenuse kvaliteeti. Mitmed andmekaitset puudutavad lahendused, mille juurutamine eeldas varasemalt kuude pikkust juurutust, on pilveteenustest tööle rakendatavad sisse lülitamisega. Kuna andmekaitse nõuetega seotud funktsionaalsus on sageli lisatasu eest, siis ei kipu ettevõtted seda veel sisse lülitama, kuid soovivad, et valmisolek vajaduse tekkimisel oleks kohe olemas.