Autor: Indrek Kald • 14. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tippspetsialistid arvati sisserände piirarvu alt välja

Skype võib nüüd lihtsamini välismaalt oma Tallinna kontorisse tippspetsialiste palgata.
Foto: Raul Mee
Eesti IKT-firmad võivad vajadusel palgata välismaalt senisest rohkem tippspetsialiste, sest neid ei loeta enam sisserände piirarvu sisse.

Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka. Juba mitmel aastal ei ole selline tööjõud saanud sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla.

Tänavu 3. aprillil teatas politsei- ja piirivalveamet, et selle aasta sisserände piirarv täitub juba esitatud elamisloa taotlustega. Amet soovitas tööandjatel kasutada välismaa spetsialistide kaasamisel viisa taotlemist ja lühiajalise töötamise registreerimist.

Sisserände piirarv on seotud Eesti elanike arvuga ning tänavu oli piirarvuks 1315 inimest. Aprillikuu seisuga oli aga välja antud 734 elamisluba kolmandate riikide kodanikele ning lisaks olid menetluses veel 678 taotlust, mis lähevad piirarvu alla.

Eile riigikogus vastuvõetud välismaalaste seaduse muudatustega pikendatakse ka lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.

A2-tasemel eesti keele oskust nõutakse välismaalaselt, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovib taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. See nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 15. juulil 2018.

Samuti aitavad seadusemuudatused ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist. Näiteks tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha. Juriidiliste isikute karistusmäärad ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest suurenevad 3200 eurolt 32 000 eurole.

Laieneb võimalus kehtestada ettevõtluskeeld nende isikute suhtes, keda on varem sama väärteo eest karistatud. Ka on võimalik riigihankest kõrvaldada pakkuja, keda on varem karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest.

Alates 15. augustist tekib tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta tööinspektsioonile andmed enne töötaja tööle asumist.

Riigikogu kiitis eile heaks seda küsimust reguleeriva välismaalaste seaduse muudatused. Valitsuse algatatud seaduse poolt hääletas 54 ja vastu seitse riigikogu liiget, erapooletuks jäi kaks saadikut.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755