Autor: Indrek Kald • 25. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) eestvedamisel sai valmis ja allkirjastati hea tava, mille eesmärgiks on piirata anonüümsete müügikõnede tegemist mobiilside sektoris ja kaitsta seeläbi senisest enam tarbijate privaatsust. Hea tava näol on tegu valdkonna iseregulatsiooniga.

"Müügikõnede (nn cold calls) isereguleerimist soovitas mõni aasta tagasi näiteks riigikogu majanduskomisjon," selgitas ITLi juht Jüri Jõema.

Tema sõnul on soovimatute ja anonüümsete müügikõnede tegemine erinevalt Eestist pea igas Euroopa Liidu riigis kas lõpetatud või tugevalt reguleeritud. "Riikides, kus müügikõned on reguleeritud, toimib konkurents ning pakkumiste tegemine teistes, heaks kliendikogemuseks sobivamates kanalites," märkis Jõema.

Eetilise telefonimüügi koodeksile kirjutasid alla Tele2 Eesti juht Chris Robbins, Telia Eesti juht Dan Strömberg ning Elisa Eesti juht Sami Seppänen. "Hea tava allkirjastanud Eesti mobiilioperaatorid kinnitavad, et hoiavad sõlmitud heast tavast kinni ning kutsuvad üles ka teisi telefonimüügiga tegelevaid ettevõtteid eetikakoodeksis toodud põhimõtteid austama," lisas Jüri Jõema.

Allkirjastatud müügikõnede hea tava kokkuleppe põhilised punktid:

Mobiilioperaatorid võivad teha mobiilsideteenuste müügiks müügikõnesid ainult neile inimestele, kes on selleks eelneva selge nõusoleku andnud.

Operaatorid võivad jätkuvalt teha telefonitsi pakkumisi oma teenuste klientidele ja kasutajatele, kuid mitte juhuslikke müügikõnesid muudele isikutele (sh teiste operaatorite klientidele), kes pole enne selleks nõusolekut andnud.Müügikõnesid võib ilma nõusolekuta teha teenuste müümiseks äriklientidele, kuid seda vaid juhul, kui vastav ärikliendi number on avalikult kättesaadav (nt äriregistris, ärikliendi kodulehel)

Hiljuti Kantar Emori läbiviidud uuringu kohaselt on kaks kolmandikku eestlastest saanud viimaste kuude jooksul müügikõnesid ning 85 protsenti suhtub neisse negatiivselt.