Ekspert: õige aeg luua kiirelt nutikas sõjatööstus

Kristjan Oad
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor juhi Kristjan Oadi sõnul peaks Eesti võtma praegusest pingelisest ajast suurriikide vahel kõik võimaliku ning muutma Eesti maailmas nutika kaitsetehnoloogia keskuseks.

NATO-Venemaa vastasseisu ära kasutamist soodustab tema kinnitusel ka nõudlus, rahastusvõimalused, Eesti maine ja meie suutlikkus ideid ellu viia.

"On kahjuks juurdunud arusaam, et riigikaitse takistab ettevõtlust. Mõnes sektoris tõesti, aga samal ajal pakub praegune sõjalis-poliitiline olukord Euroopas Eesti ettevõtjatele ka erakordselt häid võimalusi. Järgmine valdkond, mis tuleb meie omaks teha, on nutikas kaitsetööstus," rääkis Oad.

Koos Euroopa riikide kaitsekulude tõusuga kasvab tema sõnul ka nõudlus. "Kui on võimalik lahinguväljale saata inimese asemel robot, siis demokraatliku ja rikka riigi valitsus seda ka teeb. Samal ajal on ka riskikapitali pakkumine Euroopas ülikõrge, targa ettevõtluse jaoks mõeldud raha piltlikult öeldes vedeleb maas," lisas Oad.

Samuti toetab eksperdi sõnul targa kaitsetööstuse arendamist Eesti senine maine tehnoloogiariigina. "Kaitsetööstuse vallas on meil üks suurepärane ja samal ajal ka teravmeelne edulugu. Venemaa üritas luua lahingurobotit ja tegi tankist miniatuurse koopia, mis päris olukorras rikki läks. Eesti ettevõte Milrem mõtles samal ajal välja uutlaadi robot-roomiksõiduki, mida saab kasutada lahingus, aga ka paljudes muudes olukordades. Praegu on see populaarne üle maailma. Suur Koljat ei viitsinud väga mõelda, väike ja väle Taavet oli leidlik. See on sümbol, targa kaitsetööstuse Skype," selgitas Oad.

Kaitsetööstuse arendamiseks on Mainori tegevjuhi sõnul soodsamaks muutunud ka Eesti õiguslik keskkond. "Hiljutise seadusemuudatusega on kaitseväelastel lubatud tegeleda ettevõtlusega. Kogemust saab nüüd lihtsamalt pöörata tootearenduseks. Samuti võivad Eesti ettevõtjad nüüd toota relvi ja laskemoona," nimetas Oad uusi eeliseid.

Eksperdi sõnul peaks Eesti üritama võtta praegusest pingelisest ajast suurriikide vahel kõik, mis võimalik. "Soome jäi viimases suures sõjas teiseks ja pidi maksma suuri reparatsioone. Soomlased ei lasknud pead norgu, vaid kasutasid seda ära oma majanduse moderniseerimiseks," meenutas ta.

Rinderiik olla pole Oadi sõnul tore, aga liigse muretsemise asemel tuleks otsida pigem ettevõtlusvõimalusi. "Omaenda riigikaitseks peame tarku lahendusi välja mõtlema niikuinii. Müügem neid üle maailma ja tehkem nii, et kaitsekulud oleks lõpuks investeering," ütles ettevõtluskõrgkooli Mainor juht.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Teabevara