Pilve tulevik on tehisintellekti päralt

Klemens Arro
ADM Hostingu juht Klemens Arro.

Kuna pilv on üks asjade interneti (IoT) baaskomponentidest ja kuna pilve arendab aina enam tehisintellekt, muutub IoT aina intelligentsemaks ja lõpuks saab sellest IoE ehk Internet of Everything, kirjutab ADM Hostingu juht Klemens Arro.

Tema sõnul tõlgib ioE näiteks reaalajas suulist kõnet või suudab teha veatult ja silmapilkselt näotuvastuse. See omakorda toob endaga kaasa uusi teenuseid ja uusi tooteid.

Järgneb Klemens Arro kommentaar pilvetehnoloogia tuleviku teemal:

90% maailma andmetest on loodud viimase kahe aasta jooksul. See enneolematult suur andmemaht, mida me igapäevaselt kasutame ja juurde loome, kasvab seninägematu kiirusega üha edasi. Ühelt poolt genereerib 3,7 miljardit internetti kasutavat inimest iga päev aina uusi andmeid, kuid teisalt on aina enam ühendatud internetti ka erinevad seadmed, mis loovadsamuti lõputult uusi andmeid.

Kõik need olemasolevad ja üha juurde loodavad andmed tuleb kuskil turvaliselt säilitada ja tagada neile ligipääs 24/7. Kõige efektiivsem lahendus selleks on pilvetehnoloogia, mis areneb samuti väga suure kiirusega – ennustatakse, et aastaks 2020 on 60-70% kogu tarkvarast, teenustest ja tehnoloogiast pilvepõhine. Millisteks uuteks arenguteks pilvetehnoloogias tasub valmis olla?

Hübriidpilv on mööduv nähtus

Praegu kasvava populaarsusega hübriidpilv, kus osa andmeist ja rakendustest on pilves ja osa maja sees, on pigem üleminekunähtus ja jääb tulevikus nišilahenduseks. Lähemas tulevikus on suurem osa lahendustest juba kolinud pilveserveritesse ning uued lahendused disainitakse algusest peale pilve teenustele ehk need on cloud native.

Seetõttu jääb majasiseseid ehk on premises-lahendusi üha vähemaks, kuigi päris ära ei kao need kunagi. Näiteks jäävad seda kasutama geograafiliste piirangutega ja ülisalajaste andmetega tegutsevad organisatsioonid, aga ka teenused, kus on vaja lokaalselt ülimadalat latentsust ning liigutada väga suuri lokaalseid andmemahtusid.

Samas on tõenäoline, et ka nendes lahendustes hakkavad suured pilvteenusepakkujad pakkuma n-ö on premises-seadmeid. Samuti hakatakse riistvaralisi seadmeid ka muudeks juhtudeks pakkuma – nt pilveteenused, mida saab dubleerituna lokaalselt teenusepakkuja riistvaraga jooksutada. Kui välisvõrk on olemas, töötab lahendus kogu pilve võimsusega, kui aga võrk puudub, töötab see edasi lokaalsetelt seadmetelt.

Kindel on ka see, et kõikide andmete pilve migreerimise periood saab olema väga pikk ning selle aja jooksul tuleb kindlasti palju lahendusi, mis aitavad kiirendada hübriidpilve loomist ja selle töös hoidmist.

Kas kõik hakkab lõpuks omavahel tööle?

Pikalt on räägitud interoperabilityst ehk ideaalmaailmast, kus kõik rakendused ja iga rakenduse uus versioon mõistavad kohe alguses, mida olemasolevad lahendused teevad ja vajavad. Kuigi tahaksin öelda, et näen selles suunas selget arengut, siis kahjuks ei ole see siiski nii ja usun, et tõeline koostöövõime jääb (endiselt) erinevate ökosüsteemide keskseks.

Selle põhjus on standardite järgimises – sageli luuakse küll näiteks üldine rakenduste suhtlemise standard, kuid siis tulevad ikka ettevõtted või kommuunid, kes leiavad, et nende olemasolevast standardist erinev lahenduskäik on kiirem, võimsam ja ilusam, mistõttu tehakse lõpuks ikkagi oma versioon juba olemasolevast standardist.

Väga head näited on Microsoft, Google ja Apple: nende kõigi tooted teevad oma ökosüsteemis omavahel väga hästi koostööd. Aga kui proovida nende samade tootjate lahendusi omavahel suhtlema panna, siis see on kas ülimalt keeruline või lausa võimatu. Vähemalt siiani kehtib sama ka väiksemate tegijate puhul.

Kiirused kasvavad veelgi

Mida paremaks lähevad teenused, teravamaks videopilt ja sügavamaks helikvaliteet, mida rohkem on kasutajaid, mida rohkem seadmeid on võrku ühendatud, seda enam vajavad nad andmemahtu.

See omakorda vajab suuremaid võrgukiiruseid kõikide nende andmete liigutamiseks üha kiiremas tempos lisanduvate seadmete ja andmekeskuste vahel. Muidugi kasvab koos lahenduste kvaliteediga ka nende optimaalsus, kuid mitte kõikide puhul ja mitte piisaval määral.

Praegune magistraal- ja koduvõrkude tehnoloogiline piirang on loonud pudelikaela, mis takistab paljude teenuste edasist arendamist. See on sundinud suurfirmasid, nt Google´it, juba praegu panustama suuri summasid oma võrgutaristusse ja -tehnoloogiatesse, et saavutada paremaid võrgukiiruseid. Selline areng kindlasti jätkub ja võib pidurduda alles kaugemas tulevikus.

Rohkem tehisintellekti

Tehisintellekti ehk AI roll on muutunud ja jätkuvalt muutub pilveteenuste juures aina tähtsamaks. Esiteks aitab AI andmeid mõista ja ennustada nende põhjal tulevikku – vajadusi, võimalusi ning ohte.

Küberturvalisuse valdkonnas kasutatakse pilve ja tehisintellekti juba väga agaralt, et tuvastada võimalikke turvaauke ja -intsidente ning aktiivseid rünnakuid. Kui varasemalt tehti (ja paljuski veel tänagi tehakse) seda erinevaid logisid või süsteemi käitumismustreid jälgides, siis üha
populaarsemaks muutuvad teenused, kus seda teeb AI.

Ikka seepärast, et erinevalt inimesest suudab tehisintellekt korraga analüüsida väga suurt andmehulka ja tuletada mustreid tuvastamaks ka kõige keerulisemaid probleeme ja ründeid.

Selleni, et AI loob arendajate asemel uusi IT lahendusi, on vaja astuda veel mitu sammu. Kõigepealt luuakse tehisintellektile hulk väiksemaid rakendusi, mis omavahel veel hästi läbi ei saa. Aja jooksul hakkavad need aga üha rohkem üksteisega koos töötama ja üksteist toetama ning lõpuks jõuame sinnamaani, et arvutile võib öelda, mida sa näha tahaksid, ning see teeb seda sinu eest.

Esimesi samme ses suunas juba astutakse – nt Airbnb loodav AI, mis muudab käsitsi joonistatud maketid koodiks; Google´i ja teiste pakutavad häälepõhised kasutajaliidesed, mis AI toel arenevad ja mis suudavad ka vestluse kontekstist aru saada (Google pakub oma konteksti jälgimise oskust isegi pilvteenusena).

Järgmine faas, kus AI kirjutab öeldu peale ise koodi, pole üldsegi ebareaalne. Ja seejärel, veelgi kaugemas tulevikus jõuab AI kindlasti ka nii kaugele, et oskab vajalike lahendusi, sh koodi luua ilma vastava käskluseta.

Nii näiteks võib AI, tuvastades e-poe laoseisus analüüsides mingi toote soovitatust suurema jäägi, võtta iseseisvalt vastu otsuse, et selle jäägi müümiseks on vaja teha e-poes muudatusi ning need siis ka automaatselt ise ära teha. See muudatus võib olla väga täpselt sihitud sisuga maandumislehe loomine või e-poe funktsionaalsuse ümber koodimine, aga ka täpselt sihitud reklaami ostmine väliskeskkondades.

Osale arutelus

  • Klemens Arro

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

OG ELEKTRA AS otsib IT KASUTAJATOE KONSULTANTI

OG Elektra AS

29. detsember 2018

Arvamused

Teabevara