Infoühiskonna arenguks 200 miljonit ELi raha

87-leheküljelise arengukava ning selle lisadokumentidega saab tutvuda valitsuse veebis.
87-leheküljelise arengukava ning selle lisadokumentidega saab tutvuda valitsuse ...

Osapooltele arutamiseks saadetud Eesti infoühiskonna uuendatud arengukava rakendamise maksumus on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis teistele riigiasutustele, ettevõtjatele ning vabakonnale tagasiside saamiseks infoühiskonna arengukava uue versiooni. Peamiste sihtide seas on muuta riigi e-teenused kasutajasõbralikumaks, hoogustada tehisintellekti rakenduste kasutuselevõttu ning tagada kaitse küberohtude eest.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) presidendi Ivo Suursoo sõnul on arengukava ajakohastamine igati mõistlik, sest võrreldes stardihetkega 2013. aastal oleme jõudnud infoühiskonda ja küberturvalisusest on saanud üldsuses aktsepteeritav prioriteet.

"ITL toetab arengukava prioriteete – ülikiire interneti baasvõrgu lõpetamine ja sammud lõpptarbijateni, e-teenuste arenguhüpe, andmeanalüütika ja tehisintellekti võimaluste rakendamine ning muidugi küberturbe tagamine iga teenuse osana. Need sammud ühtivad ITLi visiooniga "Nutikas Eesti", mille kolm olulist alustala on: nutikas rahvas, nutikas riik ja nutikas majandus," kommenteeris Suursoo.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on infoühiskonna arengukava uuendatud tihedas koostöös ettevõtjatega ja teiste riigiasutustega. "Eesti on oma digiriigi teostuse ja paljude e-teenuste poolest rajaleidja kogu maailmas. Seni on arendatud e-riigi teenuseid aga lähtuvalt sellest, kuidas erinevaid infosüsteeme omavahel suhtlema panna," märkis ta.

"Peame suunama tähelepanu e-teenuste kasutajasõbralikkuse arendamisele," lisas Tammist. "Sealjuures peaksime võimalikult suure osa teenustest kodaniku jaoks nähtamatult ja iseseisvalt toimima panema," kinnitas minister.

Tammist peab oluliseks, et riigiasutused oleksid aktiivsed kaasama e-riigi ehitamisse ettevõtjaid. "Eesti e-riik võiks olla kui platvorm, millele saavad ettevõtjad oma teenuseid ja tooteid arendada. Riik peab nii oma e-teenuste lähtekoode kui avaandmeid jagama ettevõtjatega, nii palju, kui see on vähegi võimalik," selgitas ta.

Infoühiskonna arengukava olulise osana uuendatakse ka riiklikku küberturvalisuse strateegiat. Strateegia põhisuundadeks on kriitiliste teenuste vastupanuvõime tagamine, küberoskuste arengu hoogustamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine.

"Digitaalse ühiskonna areng ja infoturbe tagamine planeeritakse esmakordselt ühtse protsessina. Innovatiivsed lahendused, mis on toonud olulist majanduslikku kasu, peavad rajanema turvalistele alustele. Küberturvalisusest rääkides on meie suund ennekõike ohtude ennetusel ja ühistegevusel kõigi osalistega nii avalikust kui erasektorist," rääkis minister.

Infoühiskonna arengukavas lepitakse kokku Eesti riigi IKT-alased eesmärgid ja küberturvalisuse strateegia kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia arengukava on koostatud kuni 2022. aastani.

Kooskõlastusele esitatud arengukavaga on võimalik lähemalt tutvuda SIIN ning ettepanekuid saab esitada 19. oktoobrini.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

PASSWARE is looking for an OPERATIONS' MANAGER

Manpower OÜ

30. oktoober 2018

DERIVCO IS LOOKING FOR A SENIOR QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

DERIVCO is looking for a TEST AUTOMATION TEAM LEAD

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

Teabevara