Autor: Indrek Kald • 14. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavuse Ajujahi 100 paremat ideed selgunud

Ajujahi saja parema idee nimekiri sai avalikuks.
Foto: ajujaht.ee
Selgusid tänavuse ettevõtluskonkursi Ajujaht sada paremat ideed, mis hakkavad omavahel võistlema TOP 30 ehk arenguprogrammi pääsemise eest. Vaata ideede nimekirja!

Ajujahi ellu kutsunud EASi teatel pakatavad ideed leidlikkusest. "Rõõm on näha, et ägedate tiimide ja nutikate äriideede hulk ei ole aastate jooksul langenud. Soovin kõigile osalejatele kiiret arengut ja Ajujahi targale žüriile jõudu, sest ka neid ootab raske ülesanne sajast ideest need kõige paremad välja noppida," ütles EASi ettevõtluse keskuse juht Tanel Rebane.

SEB Balti divisjoni strateegia juht Andra Altoa oli üks mitmest eksperdist, kes aitas välja sõeluda sadat ideed, millest üks võidab Ajujahi konkursi järgmise aasta kevadel. Altoa tõi esile sotsiaalse ettevõtluse kategooriat, mis oli sel aastal saanud tugeva kommunikatsiooni tõttu juurde kõvasti hoogu.

"Ideed varieerusid robotite abil üksikisiku valukoha lahendamisest kuni majanduse struktuursetete probleemideni nagu tööhõive. 341 idee seas esitatud 42 sotsiaalse ettevõtluse idee hulgas jäid silma õpilasfirmad. See on tunnustus koolide majandusharidusele, kuid ka märk, et majandusliku kasu kõrval tahavad noored anda oma panust ühiskonna arengusse laiemalt," lausus ta.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi ja Ajujahi mentori Mailiis Ploomanni sõnul kumas selle aasta ideedest läbi jagamismajandus ning tugev sotsiaalne närv paistis ka silma. "Uus ettevõtlik põlvkond soovib olla teadlik ja keskkonda säästev tarbija. Ideede kirjeldamisel jäid eelkõige silma maailmaparanduslikud põhjendused, mis on taaskord uue ajast märk," ütles ta.

Ploomann lisas, et kui sellele uuele energiale lisada majanduslikku mõtlemist ja turumajanduse algtõdesid, võivad sündida hiilgavad ettevõtmised. "Tänu sellele ongi Ajujaht ideaalne kasvulava, sest nende kahe komponendi lisamine ongi juba Ajujahi mentorite ülesanne ning TOP 30 arenguprogrammis meie peamiseks fookuseks," kinnitas Ploomann.

341st esitatud ideest jõudsid saja parema hulka üheksa maakonna esindaja ideed, neist enamik Harju- ja Tartumaalt. Ülejäänud maakonnad, kelle esindajad ajavad taga Ajujahi 30 000 euro suurust peaauhinda ja mitmeid väiksemaid auhindu, on Pärnumaa, Raplamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa, Saaremaa ja Jõgevamaa.

Keskmiselt on iga TOP 100sse jõudnud tiim kolmeliikmeline, ehkki suurimas tiimis on koguni 15 meeskonnaliiget. Noorim osaleja on 17aastane ja vanim 72aastane. Keskmine osaleja jääb 31 eluaasta lähedale ja omab kõrgharidust. Saja parema idee seast leiab eelkõige info-ja kommunikatsioonitehnoloogia, tööstuse ja disaini ning turismi ja teenusmajandusega haakuvaid ideid.

12. hooaega toimuva äriideede konkursi Ajujaht auhinnafond on 75 000 eurot. Ajujahi partner on SEB ja suurtoetaja Elisa. Ajujahi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Saja parema ideega saab tutvuda SIIN.

 

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755