Autor: Indrek Kald • 28. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tugevam seos Eesti teadustegevuse ja ettevõtlusvaldkondade vahel aitaks kaasa innovatsiooni edendamisele ja majanduskasvule, leiab ELi juhtorgan. Euroopa Komisjon rõhutas eile oma iga-aastases liikmesriikide majandus- ja sotsiaalolukorra hinnangus, kui oluline on suurendada investeeringuid ning rakendada vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hästi läbimõeldud reforme.

Riikide olukorda hinnatakse seekord ajal, kui Euroopa majandus eeldatavasti kasvab – küll mõõdukamas tempos – seitsmendat aastat järjest. Tööhõive on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Ka riikide rahandus on paranenud, kuigi mõnes riigis on võlatase endiselt kõrge.

Samas on tootlikkuse tase jätkuvalt madal, rahvastik vananeb üha kiiremini ja tehnoloogia kiire areng mõjutab tööturgu. Mõnes liikmesriigis jääb leibkonna tegelik sissetulek allapoole kriisieelset taset. Noorte töötust on oluliselt vähendatud.

"Oleme põhjalikult analüüsinud ELi 28 liikmesriigi majandust, et teha kindlaks probleemid ja tagada, et need lahendatakse aegsasti. Tänu majanduskasvule ja poliitilisele tegevusele lahenevad mitmed Euroopa ebakõlad, kuid pikaajalised väljakutsed säilivad," ütles majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici.

"Võttes arvesse sel aastal aeglustuvat majanduskasvu, on veelgi olulisem, et valitsused tugevdaksid majanduse vastupanuvõimet: vähendaksid võlga, suurendaksid tootlikkust, investeeriksid rohkem ja arukamalt ning kõrvaldaksid ebavõrdsuse," lisas ta.

Komisjon algatas eile muu hulgas arutelu liikmesriikide investeerimisprioriteetide üle ning esitab esimesed mõtted, millistele valdkondadele ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest saab tulevasel eelarveperioodil 2021–27 abi anda.

Riigiaruannetes hinnatakse, kui edukalt on liikmesriigid komisjoni 2018. aasta juuli riigipõhiseid soovitusi rakendanud. 2011. aastal pärast Euroopa poolaasta kehtestamist esitatud soovitustest kolmveerandi rakendamine on olnud suuremal või vähemal määral tulemuslik.

Eesti riigiaruande kohaselt loob viimaste aastate tugev majanduskasv head eeldused tegelemaks pikaajaliste väljakutsetega riigi konkurentsivõime tõstmisel. Hoolimata headest majanduskasvu näitajatest on konkurentsivõime säilitamiseks vajalik veelgi suurendada tööjõu tootlikkust, mis jääb endiselt alla palgakasvule.

Eesti suurimaks väljakutseks on demograafilisest langusest tulenev tööjõu hulga vähenemine ja tööturul vajalike oskuste puudus, mis on saamas takistuseks ettevõtete investeeringutele. Tööealise elanikkonna märgatav vähenemine suurendab ka survet tööjõukuludele.

Jätkuvalt on murekohaks suur sissetulekute ebavõrdsus ning üha suurenev vaesusriskis elavate inimeste hulk, eelkõige pensionäride hulgas. Kasvamas on regionaalsed erinevused Tallinna piirkonna ja ülejäänud Eesti vahel, seda nii sissetulekute taseme kui ka sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste kättesaadavuse poolest.

Talvepakett on osa on iga-aastasest ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise tsüklist ehk Euroopa poolaastast. Sellele eelnes novembris 2019. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovituse (sügispakett) avaldamine. Neis dokumentides esitati Euroopa tasandi prioriteedid eelseisvaks aastaks. Talvepaketiga nihkub tähelepanu Euroopa poolaasta riiklikule mõõtmele.

See põhineb komisjoni 2019. aasta talvise majandusprognoosi uusimatel andmetel ning pideval dialoogil liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, et vaadata läbi aja jooksul saavutatu. Riigiaruannete põhjal töötavad liikmesriigid aprilli keskpaigaks välja oma riiklikud programmid, samuti on need komisjoni kevadiste riigipõhiste soovituste (kevadpakett) alus.