23. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rääkides infoühiskonna või big data revolutsioonist, siis revolutsioon seisneb eelkõige andmete kasutamises ja sidumises.

Big data kasutamise edulugusid võib leida igast sektorist, alustades meditsiinist või meteoroloogiast ja lõpetades ühistranspordi liikluse reguleerimise või e-kaubandusega, kus klientidele soovitatakse tooteid vastavalt nende senisele ostukäitumisele. Tihedas konkurentsis tuleb arvestada, et neil, kes oskavad big data`t oskuslikult ära kasutada, on teatav edumaa nende ees, kes seda ei tee. Üks koostöövõimalusi era- ja avalikus sektori vahel on avaandmete kasutamine. Avaandmed on omaette prioriteet, kuna nii riiklikul kui ka erasektori tasandil ei tajuta piisavalt, kuidas avalikke andmeid võiks kasutada ettevõtja, teadlane või üliõpilane. Näide avaandmete kasutamisest on inforegister.ee, kus avalike andmete põhjal on võimalik tuvastada ettevõtete ja ettevõtjate vahelisi seoseid, et vältida võimalikke petuskeeme ja teha krediidiotsuseid.

Big datas`t saab kasu nii avalik- kui erasektor aga kas see on vaid suurettevõtete pärusmaa? Isiklikult arvan, et mitte. Pilveteenusest, info talletamise osas, võivad kõige rohkem kasu saada just suured ettevõtted, kuid tihti võib probleemiks olla just infohange. Väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks on võtmetähtsusega vajalike andmete (data) või tulemuste (information) kättesaamine ning tõlgendamine (knowledge) ehk  andmete analüüs, andmekaeve või info hankimine. See, milliseid andmeid ning mudeleid vaja läheb, sõltub juba konkreetselt ettevõttest ja juhtumist. Kokkuvõtvalt on olemas nii andmed, juurdepääs kui ka väljund, kuid miks on endiselt big data big deal?

Hiljutisel debatil IKT vallas nenditi, et peamine probleem on vajaliku inimkapitali puudumine või ebapiisav tugisüsteem nende sissetoomiseks. Vastava haridusega analüütikute väljakoolitamine on aastatepikkune protsess, kus olulised on ka inimeste individuaalne vaimne võimekus. Inimestesse ja IKT oskustesse investeerimisel on oluline koht tänases haridussüsteemis, kuid paratamatult, igast inimesest ei ole võimalik andmeanalüütikut koolitada. Fookus tuleks hoida eelkõige koostööl ja siinkohal soovitaks ettevõtjate üle vaadata oma ärimudelid ning probleemid selle pilguga, kuidas olemasolevaid andmeid enda jaoks rakendada ja otsida partner, kellega koos big data deal`i lahendada.

Võimalused väikestel- ja keskmistel ettevõtetel big datast kasu saada:

• Optimeerimine – kuidas optimeerida ümber tootmisprotsess või tarneahel, võttes arvesse maksimaalne arv muutujaid – miks tekivad tõrked masinapargis? Millised probleemid esinevad klientidega? – milliseid kaupu ostetakse koos? Mis on ühist probleemsetel klientidel? – mingite andmete jaotamine ettemääratud arvuga gruppi – näiteks turundusmeeskond jõuab tegeleda reaalselt 4-5 kliendigrupiga ning vastavalt vajadusele koostatakse sihtrühmad. Tavapäraselt selgitatakse sihtrühmad tunnuste põhjal, kuid andmeanalüütikaga võimalik sihtrühmad tuvastada tunnuste sageduse põhjal.

• Oluliste tunnuste tuvastamine

• Seoste tuvastamine

• Klasterdamine

Mis on big Data? defineeritud kui infohulk, mida tavapärase andmeanalüüsi tarkvaraga ei ole võimalik salvestada, korrastada või analüüsida (datasets whose size is beyond the ability of typical database software tools to capture, store, manage, and analyze).

McKinsey instituudi uurimuses on big data

Autor: Kristiina Zadin, Inforegistri turundusjuht