Arutleti, mida tähendab AI tulek tehnoloogiaärile, milliseid trende peab arvestama küberturbes, millele riik IT-alal kulutab, kuidas vaibkoodimine muudab tarkvaraarendust, mida võiks riik rohkem erasektorilt tellida, mis on ees digiriigi arengus jne.
IKT aastakonverentsil kohtusid sektori ettevõtete juhid, omanikud, võtmetöötajad, sekka ka IT-ja tehnoloogiajuhid ning avaliku sektori esindajad.
Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimunud iga-aastane konverents algas tavakohaselt IT-ettevõtete TOPi ja telekomifirmade TOPi võitjate autasustamisega. Selle raames kommenteerisid võitjafirmade esindajad laval ka oma ettevõtete tulemusi ja perspektiive.
Fotod: Marko Mumm
14. oktoobril toimunud üritusel esinesid Taavi Kotka, Toomas Polli, Kedi Välba, Kalev Pihl, Raimo Seero, Lauri Almann, Jaak Vilo, Kei Olbrei, Lauri Luht, Ergo Tars, Rivo Reitmann, Anton Anikin, Erik Martin Vetemaa, Toomas Viira, Artur Sossin, Aivar Hiio.
Aruteluringe juhtisid Äripäeva IT-juht Toomas Jõgi (AI kasutuspraktika arendusfirmades) ja päeva moderaator, ITuudiste juht Indrek Kald (mida riik võiks erasektorilt tellida).
Järgmisena korraldab ITuudised 2. detsembril Tallinnas traditsioonilise andmekonverentsi Big Data, mis toob kokku ettevõtete-asutuste andmejuhid ja -spetsialistid, jagamaks kogemusi ja õppetunde andmete väärindamisest. Lisainfo ja registreerumine:
Seotud lood
Tänapäeval on arvutist saanud partner, kes võtab enda kanda rutiini ning laseb kasutajal keskenduda sellele, mis on päriselt tähtis. Tehisintellektiga (AI) varustatud masinad ei ole enam kauge tulevikuvisioon, vaid abilised, mis muudavad töö sujuvamaks ja loovamaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele