22. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kahtlemata on praegusel ajal läbiv märksõna infotehnoloogia. Peaksime ehitama igale vallale võimalikult lihtsa portaali, mis oleks osa maakonna tervikportaalist, samuti tagama vajajatele arvutid ja tegema soovijatele koolitusi.

Maaelu korraldust hakataks juhtima maakonnakeskustest. Pindala ei ole oluline, küll aga on elanike arv otseselt seotud ametnike arvu töötundide vajaduse normiga. Kõigis praegustes valdades jätkavad parima elukeskkonna tagamiseks tööd nn volikogu liikmed  kui piirkondade esindajad, kes on tasustatud (kuid ei ole tööl põhikohaga). Lisaks on olemas kuluhüvitised kogukonna  toimimiseks.

Esindajate  ja maavalitsuse  suhtlust hakkab korraldama selleks palgatud ametnik. Kõik otsused, mis on piirkonnaga seotud, peavad valitud  liikmed kinnitama enamushäältega. Valitud liikmed  kinnitavad samal viisil ka maavalitsuse juhi.

Ametnik(ud)  viibib (viibivad) vallas kohapeal (sõltuvalt elanike arvust x tundi), et suhelda elanikega, kes ei kasuta internetti (trendi kohaselt jääb neid järjest vähemaks). Ametniku  üks kohustus on kohapeal korraldada valitud liikmetega  arutelu kohaliku elu toimimise teemal.

E-ülekanded istungitest

Istungeid saab jälgida veebis nii otseülekandena kui ka kordusena. Seda moonutamata teavet kasutavad kogukonna  liikmed ja teised kodanikud, saades nii valimisteks mõtteainet. Samuti saab arutellu kaasata spetsialiste näiteks Skype’i vahendusel.

Koolide, teede, raamatukogude ja muu sellisega hakkavad tegelema maavalitsuse spetsialistid, aga iga otsuse nende teemade kohta peavad valitud liikmed enamushäältega kinnitama.

Lähtudes sellest, et valitsus (ministeeriumid)  suunab maaelu, mitte vastupidi, on ehk tulevikus sujuvam rakendada uuendusi maavalitsuse  kaudu. Näiteks saab seda teha droonide kasutamise toetamisel (kaubandusega tegelemine tagab maal pigem ellujäämise, mitte ei ole tegu turumajandusega; ravimid) või ühistranspordi korraldamisel (luues süsteemi, kus elanikud ise koostavad  liikumismarsruudi).

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Lehar Priimägi