IT peab olema tänaseks kõigi ettevõtete ja riigiasutuste orgaaniline argielu osa. Riigijuhtide loosungid on avalikkuses paljulubavad, aga tegelikult ei ole nt pilvetehnoloogia rakendatav vildakate seaduste tõttu Eesti omavalitsustes, kirjutab Rootsis elav Eesti IT-innovator Kaido Kallikorm.
PILVEKONVERENTS 2016
PILVEKONVERENTSIL 2016 ARUTAME, KUIDAS PILVELAHENDUSTE TIPPSAAVUTUSI SAAKS EDUKAT KASUTADA IGA ETTEVÕTJA ÄRIS JA OMAVALITSUSE TÖÖS.
VAADAKE, KES ON TÄNASEKS JUBA PILVEKONVERENTSILE REGISTREERUNUD
SIINRohkem infot konverentsi kava kohta
siin.
Konverentsile registreeruda saab
siin.
Riik ja pilv ja kehtivad seadused
Eesti elab suurte muutuste tuules. Siseriiklikult on kandvamaks märksõnaks – haldusreform. See sõna on kummitanud Eesti omavalitsusi niikaua, et mõnigi on juba jõudnud unustada selle protsessi algupärase vajaduse. Tegelikkuses on kogu selle ühinemistemaatika ajendiks endiselt kahanev rahvaarv ning hädavajadus optimeerida kulusid, säilitades sealjuures toimetulekuvõimekust.
Kaasaegse riigi, omavalitsuse ja isegi üksikisiku tasandil ei saa, ega tohiks mööda vaadata IT – elik e-valdkonnast, sest tahes tahtmata on sellest saanud orgaaniline argielu osa.
Ometigi pean ütlema, et just seda võib pidada üheks nendest katastroofiliselt oluliseks pisidetailiks, millega tegelemist mingil lühinägelikul moel ikka ja aina edasi lükatakse. Olen kuulnud öeldavat ka lauset: “IT on tehniline nüanss ja sellega tegeleme hiljem“. Paraku just sellised oluliste asjade hiljem tegemised viivadki sageli protsessid ummikusse ja lõpuks võib olla rahulolematust rohkem kui vaja. Siinkohal sooviksin tuua vaid ühe näite sellest "marginaalsest detailist", mis võib osutuda takistuseks riigi ja omavalitsuste e-tegemiste optimeerimisele.
Eesti omavalitsustes on delikaatsete isikuandmete töötlus hallide varjundite ala
Kuigi omavalitsuste lõikes leidub suuri erinevusi arvutipargi koosseisudes ja seda osalt standardite puudumise tõttu, on ajapikku siiski pilt muutumas aina mobiilsemaks – kasutuses on kõike - sülearvutitest tahvlite ja nutitelefonideni. See omakorda avardab võimalusi ning vajadusi andmete jagamiseks. Teadupärast on arvestatav osa nii riigi kui ka omavalitsuste toimetatavatest dokumentidest seotud delikaatsete isikuandmetega. Kuidas delikaatseid isikuandmeid menetleda, kellel on õigus neile ligi pääseda jms – on reglementeeritud seadusega…ja siit hakkabki hallide varjundite ala.
Minu hinnangul ei peaks omavalitsus ega riigiasutus olemagi omaette IT-ettevõte, liiatigi kui enamikes neis puudub reaalne võimekus ja võimalus tagada ISKE (infosüsteemide turvameetmete süsteem) normidele vastav organiseeritus. On loogiline, mõistlik ja ootuspärane, et mitmetel asutustel-omavalitsustel on ühine andmehoidla ja varunduskeskus. Võiks olla ka ühine hanke- ja kompetentsikeskus.
Aastaid tagasi tahtsin viia ühe omavalitsuse "pilve", aga seadus keelab seda
Uuendusliku lahendusena soovisin, aastaid tagasi, ühe omavalitsuse igapäevatoimetused viia "pilve" - et oleks kiirem, dünaamilisem ja stabiilsem andmekasutus ning võimaldaks töötajatel olla liikuvamad ja seeläbi saaks ka rohkem tehtud – pealtnäha lihtne süsteemi optimeerimisülesanne.
Ootamatult selgus aga, et andmekaitse seaduse mõistes peaks selline „pilv“ asetsema Eesti pinnal, konkreetses kohas, kuhu saaks korraldada inventuure, ülevaatusi, jälgimisi jms. Tollel hetkel sellist võimalust polnud, seadusesse muudatust samuti ei tehtud ja nii jäigi see idee pilvede vahele oma aega ootama.
Riigis jätkub ressursside raiskamine
Majanduslikus mõttes valus otsus, sest jätkuvalt pidi haldama oma servereid, jätkuvalt ei olnud võimalik hankida soodsamatel tingimustel kontoritarkvara. Mõningaseks eduks, mis kaasnes võib siiski pidada Harjumaa omavalitsuste ja omavalitsusliidu HOL läbiviidud projekti, kus loodi ühine andmevarundussüsteem ning koostöö algust ühe eraettevõttega "riigi pilve" loomiseks nii nagu seadus seda ette kujutab, sest tundus et seaduse muudatus võtab kauem aega kui tehniline pisiasi nimega "pilv". Seadus ses osas muutunud pole. Pilved on tänaseks valmis ja kasutatavad.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ühinemis-, liitumis- ja liitmisprojektid on paratamatu suund, kuid selleks, et asjad kujuneksid eesmärgipäraseks tuleb analüüsida neid reaalseid lahenduskohti ka kaugemalt kui pelgalt poliitiliselt tasandilt. Vaadata üle tegelikud võimalused, panna paika ajalised dimensioonid ja kaasata valdkonna praktikuid, alles sellisel juhul võiks rääkida edust või edukusest, eriti e-edukusest, mida Eesti kontekstis ikka armastatakse esile tuua. Ilma selleta jääb Eesti endiselt vahelduva pilvisuse madalrõhulohku.
Autor: Kaido Kallikorm
Seotud lood
E-kaupmees võiks keskenduda kliendiandmete kogumise asemel ühele lihtsalt põhitõele – käibe suurendamise peale ja lähtuma peaks andmekaitse minimaalsuse põhimõttest, kirjutab Andmekaitse Inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm teemaveebis kaubandus.ee
.
Pilveteenuseid võtavad kasutusele oluliselt enam ettevõtteid, kui keegi prognoosida oskas, selgus IBMi uuringus. Ettevõtete jaoks on suurimad kasutegurid olnud uutesse valdkondadesse laienemine, uute teenimisviiside ja ärimudelite loomine, suurimad katsumused on seotud turvalisusega.
Arrow Enterprise Computing Solutions, üks nimekamaid IT-lahenduste distribuutoreid Baltikumis, korraldab konverentsi
Five Years Out, mis toob lavalaudadele maailma juhtivad tehnoloogiahiiud, nagu Microsoft, Netapp, IBM, Oracle ja paljud teised. Ettevõtte Baltikumi ärijuht jagab, millele IT-maailmas pilk pöörata.