19. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuse värske otsus suunata 120 täiendavat miljonit nelja aasta vältel e-riigi arendamisse ja hooldamisse on igati vajalik ning tervitatav. Vananevate IT-süsteemide ja kasvavate kulude taustal, millest rääkisid möödunud nädalal ka asekantsler Siim Sikkut ja kantsler Lauri Lugna kui tiksuvast pommist, tekib aga tervikpildi küsimus: kas kulutame e-teenuste ja infosüsteemide arenduseks ja ülalpidamiseks raha otstarbekaimal viisil?

Siim Sikkut räägib riigipoolsetest plaanidest lähemalt IT-juhtimise Aastakonverentsil"IT-juhi roll muutuvas maailmas" 22. mail 2018. Vaata, kes veel esinevad.Tutvu konverentsi programmiga ja registreeru SIIN.

Üle elatud ID-kaardi kriis näitas ilmekalt meie ühiskonna tugevat sõltuvust e-riigist. Kiiret alternatiivset stsenaariumi olukorrale, kus me ei saa usaldada juba aastakümne jooksul antud digiallkirju või ei suuda igapäevastes toimingutes digitaalselt enda isikut tõestada, sisuliselt ei ole. Alarahastus on oluline oht ja kriitilise tähtsusega süsteemide arendamisega koonerdada ei saa.

E-riigi teenuste puhul on seni kombeks vaadata eraldisesivalt investeeringuid uutele arendustele, hilisemat hoolduskulu, jätkuarendusi ning muid teenuse toimimisega seotud kulusid, nagu näiteks tööjõukulu. Erasektoris oleks selline lähenemine mõeldamatu. Ettevõtja vaatab kõiki teenusega seotud kulusid ja oodatud tulusid või kulude kokkuhoidu terviklikult ning hindab investeeringu tasuvust pikemas perspektiivis.

Loe pikemalt Äripäevast.

Autor: Andre Krull