Suurandmete kogumisel ja kasutamisel avaliku sektori poolt rõhutatakse suuri võimalusi või ohte, ent tegelikkus on kaugel andmete potentsiaali rakendamisest, kirjutab Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.
- Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing Foto: Arenguseire Keskus
Kuna riigi valitsemise digitaliseerimine genereerib üha rohkem andmeid, siis Facebooki andmete ekspluateerimine Cambridge Analyticas toob välja avaliku sektori kogutud andmete kasutamise võimalikud ohud.
Erinevate andmete kombineerimisega võib suureneda oht rikkuda inimeste õigust privaatsusele, see võib suurendada ebaeetilist poliitikakujundamist, teha raskemaks turvalisuse tagamise nii eraisiku kui ka riiklikul tasandil ning suurendada ebavõrdsust ligipääsus avalikele teenustele. Riigist võib saada monstrum, mis jälgib ja kontrollib inimeste iga sammu, otsustajad manipuleerivad andmeid ning loovad tõendeid vastavalt poliitilistele eesmärkidele.
Pessimistliku vaatele oponeerib optimistlik vaade, mis rõhutab, et suurandmete põhjal saab analüüsida poliitika mõju ja saada ülevaade avalike teenuste puudustest. Kui era- ja avaliku sektori andmeid kombineerida, saab avastada käitumismustreid, teha reaalajas kiireid prognoose ning suunata kodanikke „õigete“ otsuste suunas. Kõik see aitab liikuda tõenditel põhineva poliitikakujundamise poole.
...
Suurandmete potentsiaali realiseerumine sõltub sellest, kuivõrd suudetakse suurendada motivatsiooni koostööks.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.