Autor: Äripäeva eriprojektide toimetus • 22. aprill 2021

Telia IT-juhtide klubi: tehnoloogia kiire areng toob uued lahendamist vajavad küsimused

Autor: Austin Distel on Unsplash

Uus reaalsus, milles oleme juba terve aasta elanud, on toonud kaasa kiire tehnoloogiliste oskuste arengu, kuid samal ajal teravdanud küberturvalisuse ja psühholoogilise hakkama saamisega seotud probleeme, nenditi Telia IT-juhtide klubis. Veebruari lõpus toimunud paneeldiskussiooni fookuses olid seekord viimase aasta jooksul toimunud ühiskondlikud arengud IKT valdkonnas.

Riigi ja erasektori koostöö on aina olulisem

Üks mõtteviisis tekkinud muutustest seadusloome ja riigi juhtimise tasandil on parem arusaam seostest ja vastastikest mõjudest, märkis endine IT-minister Kaimar Karu diskussioonis. Karu sõnul muutusid paljud oskused, mis olid aasta tagasi pigem nice-to-have, nüüd millekski, mida peab oskama teha. “Tänu praegusele olukorrale on meil võimalus üht-teist ümber mõtestada,” lisas ta. Karu tõi välja ka e-riigi olemuse kaks külge, selgitades, et selgelt on eristunud rahvusvaheline kuvand ja igapäevane reaalsus. “Kui riigi kodanikena olime varasemalt harjunud eeldama, et asjad lihtsalt töötavad, siis nüüd teeme me esimesi samme selleks, et mõista, miks mingid tehnoloogilised lahendused alati ei toimi,” lausus Karu.

Kaimar Karu mainis ka möödunud aasta mõju sellele, kuidas me tajume e-lahenduste toimimist ja potentsiaali. Ta nentis, et viimane aasta on tõstnud inimeste teadlikkust erinevatest tehnoloogilistest vajadustest, aga oskused sellega hakkama saamiseks pole veel järele jõudnud. Karu rõhutas, et avaliku- ja erasektori koostöö mängib üha suuremat rolli. “Tegelikult ka erasektoris ja potentsiaalsete investorite käes on vahendeid. Küsimus on, kuidas me huvitatud osapooled kokku viime,” sõnas Kaimar Karu ning lisas, et esimesed sammud on tehtud ja tõi näitena välja hackathonide formaadi laiema kasutamise, mille raames keskendutakse 48 tunni raames spetsiifilise murekoha lahendamisele.

Karu tõstatas olulise küsimuse – milliseid väiksemaid ja kiiresti realiseeritavaid muudatusi saaks asutuse erinevates osakondades-tiimides teha kohe, nii et juba homme oleks asjad natukene paremas olukorras? „Kui seda tehakse terves asutuses, koguneb meil igakuiselt kümneid-sadu-tuhandeid pisikesi parendusi, mis kogu asutust paremuse poole nügivad ning mis väga oluline, teevad seda oluliselt kestlikumalt kui inimloomuse vastu võitlevad megaprojektid ja “kultuuri muutmise initsiatiivid”,“ lisas Karu.

Kodukontor tuli, et jääda

Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas nentis, et me ei saa enam lähtuda sellest, et inimesed on füüsiliselt kontoris ja kaugtöö tegemine on turvalisuse aspektist kindlasti paras väljakutse. „Kui tööandjad ei ole võimelised jälgima, mida töötajad teevad, peavad nad kasvatama inimeste teadlikkust, et nad kodukontoris turvaliselt toimetaks,“ pani Aljas juhtidele südamele. Kõne all olev turvalisus oleneb aga palju kodusest internetivõrgust, mille kaudu tööd tehakse ja vastata on vaja ka küsimusele, kes selle turvalisuse eest vastutab.

Sunergose arengupartner ja coach Enn Saar ütles, et kodukontoris on psühholoogilisest aspektist eelkõige vaja selgust, mis on tegevuste fookus. “Minu soovitus kõigile juhtidele on leppida meeskonnaga konkreetselt kokku, mis on algava kuu kolm kõige olulisemat asja, millele keskenduda ja mis tagavad meie organisatsiooni jätkusuutlikkuse tänase teadmise juures,” rõhutas Saar. Tiimitöö toimimiseks on väga oluline valmidus kiiresti reageerida ja juhid peaksid olema valmis muutma oma võtteid ja suhtluse korraldust vastavalt tagasisidele. Saar soovitas hoida tasakaalu videokoosolekute ja iseseisva töö vahel. Videokoosolekud olgu pigem kiired ja konkreetse eesmärgiga, kui tunnist tundi venivad arutelud, mis väsitavad ja tekitavad lisastressi.

Järgmise suure tehnoloogilise arenguhüppe kohana tõi Kristjan Aljas välja pilvetehnoloogia. “Töötajad pole enam tihti kontoris ja vaevalt, et nad sinna enam sellisel kujul tagasi lähevad. Ehk siis töötajad on juba nii-öelda pilves ja nüüd võiks ka tehnoloogia järgi jõuda,” rääkis Aljas. Ta lisas, et küsimus on aga selles, kas pilvetehnoloogia suudab juba praegu kõik vajadused katta. “Loodame, et areng on kiire.”

Legacy – eelis või takistus?

Paneeldiskussioonil arutleti korduvalt ka selle üle, mida teha süsteemidega, mis on sillutanud tee meie praeguse IT ühiskonna toimimisele, kuid on kas lihtsalt jäänud moraalselt vanaks või ei vasta enam muutunud vajadustele.

Kaubamaja Grupi IT direktor Andreas Leznevsky tõstatas küsimuse: „Kui vajadused muutuvad praeguses keskkonnas väga kiiresti, siis kas suudetakse nendele alati ka koheselt reageerida?“ Leznevsky sõnul on olukorras, kus tehnoloogia ja kasutajate vajadused ja ootused arenevad väga kiiresti, on sageli keeruline nendele vajadustele vastamist järgmistesse arenguetappidesse viia või kiiresti transformeerida. „Sellisel juhul võib olla lihtsam arendada midagi vana süsteemi kõrvale või ehitada lausa täiesti uus süsteem. Ka siin on oluline paindlikkus ja tuleks osata süsteemi arendamisel proovida arvestada pikema perspektiiviga,“ rääkis Leznevsky.

Kristjan Aljas lisas sellele mõttele, et vanad süsteemid võivad tegelikult tähendada täiendavaid kulusid. Kuigi aegunud süsteemist loobumine võib tunduda keerulise ja kuluka protsessina, siis ettevõttele võib uuem ja kliendi ootustega vastav lahendus tuua hoopis rohkem kasumit, märkis Aljas.

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112