Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 2. september 2021

Meie digiriik töötab 24/7 ning maailma lukku minemisel ei olnud meil vaja hakata leiutama kiirelt digiteenuseid. Mujal maailmas seisti aga just sellega silmitsi – vajadus digitaliseerida jõudis kohale kiirelt ja teravalt.

Kogenud innovaator

Cybernetica loodud digitaalse identiteedi tehnoloogiat kasutatakse täna terves Baltikumis – see on tehnoloogia, mida kasutab Smart-ID teenus. Ka Eesti e-riigi selgrooks nimetatud turvalise andmevahetuskihi X-tee loojateks on Cybernetica töötajad. X-tee edasiarendust nimega UXP kasutatakse täna näiteks Ukrainas, Gröönimaal, Beninis, Arubal, Jaapanis ja mujal.

“Kõik maailma riigid ja ettevõtted on käivitamas oma kasutajatele uusi mugavaid teenuseid, mis vajavad senisest rohkem andmeid. Konkurents käib nii riikide kui firmade vahel, kelle teenused suudavad rohkem "silmapaare püüda". Igal juhul on tehnoloogiliste lahenduste ajastu. Küll aga kipub nii olema, et võidavad need teenused, mis pakuvad lisaks töökindlusele ja mugavusele midagi veel – on see siis inimlikul või ühiskondlikul tasemel. Teeme järjest rohkem tööd, et mõista enda klientide äri ja pakkuda selle tegemiseks vajalikke tehnilisi lahendusi,” selgitab Cybernetica infoturbe instituudi direktor ja juhatuse liige Dan Bogdanov.

Soov erinevate digiteenuste järele maailmas on kiiresti kasvanud, aga sealjuures ei tohi unustada, et selliste teenuste puhul on oluline tagada turvalisus ja kvaliteet. “Meie süsteemide rahvusvaheline visiitkaart on turvalisus igal tasemel, äriprotsessist kasutajaliidesteni. Vahel aitamegi kliendil nende süsteemi mõelda ringi nii, et see kasutaks vähem andmeid ja oleks ohutum nii teenuse pakkujale kui kasutajale,” ütleb Bogdanov.

Rahvusvaheline haare

Kuigi Cybernetica on tuntud kui Eesti riigi arenduspartner, siis tegelikult kliendid on vägagi rahvusvahelised. Andmevahetustehnoloogiate osakonna juhataja Riho Kurg ütleb, et kuigi pandeemia oli väärtuslikuks õppetunniks ka selles vallas, et kuidas täielikult distantsilt digitaliseerimise projekte juhtida ja tehnoloogiat käivitada, siis tavaliselt käivad projektimeeskonnad ka võrdlemisi eksootilistes kohtades ise kohal.

“Reisimist tuleb ette kindlasti nii müügis kui ka projektijuhtidel aga ka näiteks analüütikutel, arendajatel. Me ei paku ainult tehnoloogiat, vaid meie ülesandeks on tihti ka klienti nõustada. Olukorras, kus digitaliseerimise kultuur ei ole veel nii arenenud kui Eestis, on oluliselt mõjusam nõustada olulisi võtmeisikuid nagu näiteks valitsuste esindajad, ametnikud, protsesside juhid või tehnoloogiajuhid koha peal nende endi inforuumis ja keskkonnas,” selgitab Kurg.

Unikaalne võimalus ehitada miljonite inimeste elu mõjutavaid teenuseid

Selleks, et pakkuda seda unikaalset Cybernetica ekspertiisi laiale maailmale, on aga vaja inimesi. Personalijuhi Kerli Reimanni sõnul soovivad hetkel aktiivselt värvata kõik projektimeeskonnad – digitaalsest identiteedist ja turvalisest andmevahetusest kuni Eesti riigi kriitilise tähtsusega teenusteni välja. “Meie eripära on see, et kuigi me kutsume üles inimesi kandideerima konkreetsetesse osakondadesse teemadega tegelema, siis tegelikult näitame üles nii värbamisel kui ka hiljem juba töö tegemise ajal üles paindlikkust. Kui tundub, et üks teema on end ammendanud, siis on alati võimalus ümber liikuda ka teise meeskonda uusi asju proovima,” tutvustab Reimann töökorraldust.

MIS ON MIS?

Cybernetica asutati aastal 1997. Ettevõttes töötab hetkel 173 inimest. Firma kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus ning välisesindajad töötavad ka Aasias.

27% töötajatest on naised, mis on kõrgem kui Eesti keskmine IT-sektoris. 10% Cybernetica töötajatest on doktorikraadiga. 19% töötajatest on töötanud ettevõttes vähemalt 10 aastat.