Plokiahela tehnoloogial põhinevad digitaalsed varad pakuvad enneolematut kiirust, rahvusvahelist ligipääsu ja tehingute kindlust. Kuid selle innovatsiooniga on kerkinud ka tumedam pool. Detsentraliseeritus ja tugeva regulatiivse järelevalve puudumine on muutnud krüptovaluutad atraktiivseks ka neile, kes soovivad tegutseda seaduse varjus. Rahapesu, terrorismi rahastamine, küberkuritegevus ja finantspettused on leidnud plokiahelas viljaka pinnase.
Krüptode tume pool
Ebaseadusliku tegevuse maht krüptodega on vapustav. Aruannete kohaselt liiguvad igal aastal miljardite dollarite väärtuses digitaalseid varasid läbi ebaseaduslike aadresside, mis on seotud küberrünnakute, narkoäri, inimkaubanduse ja sanktsioonidest kõrvalehoidmisega.
Kurjategijad kasutavad ära plokiahela omadusi, et oma jälgi peita. Nad teevad suuri summasid tuhandeteks väikesteks tehinguteks, liigutavad vahendeid kiiresti üle erinevate plokiahelate või kasutavad spetsiaalseid teenuseid, mis segavad kokku paljude kasutajate varad, muutes nende päritolu tuvastamise peaaegu võimatuks. Isegi näiliselt tavalised tegevused
kasiinos jäävad selle katte alla, kuna kurjategijad tihti maskeerivad oma tehinguid legaalsete hasartmängutehingutena.
Traditsiooniliste meetodite piirangud
Traditsiooniline finantspettuste tuvastamine on pikka aega tuginenud võrdlemisi lihtsatele süsteemidele mis töötavad lihtsa loogika alusel. Näiteks võidakse tehing märgistada kahtlaseks, kui see ületab teatud summa, pärineb kõrge riskiga riigist või kui ühele kontole laekub lühikese aja jooksul ebatavaliselt palju väikeseid makseid. Kuigi sellised reeglid on olnud kasulikud traditsioonilises panganduses, jäävad need aga krüptovaluutade kiiresti arenevas maailmas hätta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
On teada, et kurjategijad on nutikad ja kohanevad kiiresti. Nad õpivad reeglid ja mustrid selgeks ning leiavad kavalaid viise, kuidas neist mööda hiilida, näiteks hoides tehingud napilt allpool kehtestatud piirmäärasid. Tulemuseks on süsteem, mis toodab tohutul hulgal valepositiivseid tulemusi (märgistades seaduslikke tehinguid kahtlastena) ja laseb samal ajal läbi keerukad ja kavalamad skeemid.
- Krüptovaluutad pakuvad suuremat anonüümsust. Pettuste tuvastamine ei saa seetõttu tugineda ainult kontoomaniku mainele, vaid peab keskenduma tehingute mustrite analüüsimisele plokiahelas.
- Krüptotehingud on kiired ja tagasipöördumatud. See tähendab, et kui kahtlane ülekanne on kord toimunud, on üle kantud varasid pea võimatu tagasi saada.
- Kriminalid kasutavad raha liigutamiseks ja päritolu varjamiseks keerukaid meetodeid, nagu mikserid ja ahelatevahelised tehinguid. Reeglipõhine süsteem, mis jälgib tegevust vaid ühel platvormil, ei suuda seda hajutatud ja keerulist võrgustikku hoomata.
- Staatilised reeglid vananevad kiiresti, kuna kurjategijad muudavad pidevalt oma taktikat. Seetõttu on pettuste tõhusaks tõrjumiseks vaja rakendada masinõppel ja tehisintellektil põhinevaid lahendusi, mis suudavad iseseisvalt õppida.
Masinõpe lahendusena
Siin tulebki mängu masinõpe ja tehisintellekt. Erinevalt süsteemidest, mis vajavad inimeste poolt käsitsi sisestatud juhiseid, on masinõppe algoritmid võimelised iseseisvalt õppima otse andmetelt. Tehisintellektile toidetakse hiiglaslike koguseid andmeid, mis sisaldavad miljoneid või isegi miljardeid plokiahela tehinguid, nii seaduslikke kui ka teadaolevalt ebaseaduslikke. Analüüsides seda tohutut teavet, õpib AI mudel ära tundma peeneid ja keerulisi mustreid, seoseid ja anomaaliaid, mis viitavad potentsiaalsele pettusele. See ei otsi enam ainult eelnevalt defineeritud reeglite rikkumisi, vaid õpib mõistma, milline näeb välja "normaalne" käitumine ja mis on sellest kõrvalekalle.
Samuti mängivad tähtsat rolli ka
kasiino pakkumised: boonused ja kampaaniad, mis on kasutajatele atraktiivsed, pakuvad petturitele võimalusi boonuste kuritarvituseks. Masinõpe suudab neid kampaaniapõhiseid mudeleid eristada tuvastades anomaaliad boonuste kasutamises ning see võimaldab reaalajas riski hinnata ja pakkumisi turvaliselt hallata, ilma et ausad mängijad kannataksid.
Mustrite tuvastamine
Masinõppe mudelid kasutavad ebaseaduslike tehingute tuvastamiseks mitmesuguseid tehnikaid. Üks levinumaid on käitumise analüüs. AI saab näiteks jälgida konkreetse krüptorahakoti (aadressi) käitumist põhjalikult. Näiteks, kui rahakott on olnud aastaid kasutmatta olekus ja äkki hakkab järsku tegema suuri tehinguid või kokku puutuma teadaolevalt kahtlaste aadressidega, märgistatakse see krüptorahakott riskantseks.
Teine tugev meetod on võrgustikuanalüüs. Kogu plokiahelat saab vaadelda kui hiiglaslikku omavahel ühendatud rahakottide ja tehingute võrgustikku. AI suudab analüüsida tehingute ahelaid ja tuvastada rahapesuskeeme, näiteks tehinguid kus raha liigutatakse läbi mitmete aadresside, et lõpuks jõuda tagasi algsele omanikule lähedalseisvasse rahakotti.
Väljakutsed
Vaatamata tehisintellekti muljetavaldavale võimekusele, ei ole see imerohi. Sellega kaasnevad ka omad väljakutsed. Ühed suurimad on tehnoloogiate nagu privaatsuskrüptode (nt Monero) ja krüptode segamise areng, mis muudavad tehingute jälgimise AI jaoks oluliselt keerulisemaks. Samuti on kurjategijad hakanud kasutama rünnakuid, mille eesmärk on ka tehisintellekti mudeleid eksitada, sisestades süsteemi spetsiaalselt loodud eksitavaid andmeid, et tehisintellekti valesti treenida ja õpetada.
Tulevik on aga sellest hoolimatta kahtlemata tehisintellekti päralt. AI mudelid muutuvad üha keerukamaks ja võimekamaks. Üha olulisemaks muutub koostöö krüptobörside, finantsasutuste, tehnoloogiaettevõtete ja õiguskaitseorganite vahel, et jagada andmeid ja teadmisi.
Korduma kippuvad küsimused
1. Kuidas toimib tehisintellektil põhinev pettuste avastamine?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lühidalt öeldes on see masinõppe algoritmide kasutamine, et analüüsida tohutut hulka plokiahela tehinguid. Selle asemel, et tugineda inimeste poolt seatud reeglitele, õpib tehisintellekt iseseisvalt ära tundma keerulisi mustreid, mis viitavad ebaseaduslikule tegevusele.
2. Miks ei piisa enam tavalistest meetoditest, et ennetada pettust?
Masinõpe on paindlikum ja suudab kohaneda uute pettuseskeemidega reaalajas tuvastades mustreid mida inimene või eelseadistatud süsteem kunagi tähele ei paneks.
3. Kas tehisintellekt suudab peatada absoluutselt kõik pettused?
Ei, ükski süsteem pole täiuslik. Tegemist on pideva protsessiga: kurjategijad arendavad pidevalt uusi viise et vältida seda et neid avastataks. Tehnoloogiad nagu krüptomikserid ja privaatsuskrüptod muudavad tuvastamise keerulisemaks. Siiski on tehisintellekt pettuste avastamise edukuse määra oluliselt tõstnud ja muudab ebaseadusliku tegevuse kurjategijate jaoks tunduvalt keerulisemaks.
4. Kuidas see mõjutab tavalist krüptokasutajat?
Positiivsest küljest muudab see krüptokeskkonna turvalisemaks kõigi jaoks. Vähendades ebaseaduslikku tegevust, kaitseb see tavakasutajaid petturite ja häkkerite eest ning suurendab platvormide nagu näiteks börside ja teenusepakkujate usaldusväärsust.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
Seotud lood
Tänapäeval on arvutist saanud partner, kes võtab enda kanda rutiini ning laseb kasutajal keskenduda sellele, mis on päriselt tähtis. Tehisintellektiga (AI) varustatud masinad ei ole enam kauge tulevikuvisioon, vaid abilised, mis muudavad töö sujuvamaks ja loovamaks.