Uued rakendused kolivad pilve ja konteineritesse
Paljud alles n-ö katsuvad varbaga vett ja püüavad aru saada, mis on see konteineripõhine lahendus. Simseli hinnangul kaovad urisevad serveriruumid ettevõtete ja asutuste keldritest järk-järgult. Ta toob näiteks, et ettevõtted, kes arendavad suuremaid süsteeme, teevad uued rakendused kohe pilve- või konteineripõhistena.
Selliste teenuste pakkumine on loomulikult põhjalikult reguleeritud, peab vastama seadustele ning kulud peavad olema kontrolli all. "Pilvepõhisele teenusele üle minnes unustatakse aga sageli ära, et see on piltlikult öeldes kellegi teise server, aga lihtsalt kusagil mujal. Ikka pead sama moodi süsteemi disainima, haldama ja igapäevaselt üleval hoidma, et ärirakendusele vajalikku teenustaset hoida," rääkis Simsel.
Sage probleem on seegi, et näiteks lahenduse võrguseaded seadistatakse poolikult või pole see õigesti kooskõlastatud teiste IT osapooltega. "Tehakse valmis näiliselt sobiv keskkond ja arendatakse kliendi töösüsteemid sinna peale, aga see on kas kooskõlastamata või ad hoc vajadusepõhiselt püsti pandud ja ei mängi tulevikus tsentraalse ITga kokku," nentis Simsel.
Ta lisas, et kogu ettevõtte IT-turvalisuse, läbipaistvuse, riskide ja kuluhalduse tagamiseks tuleb seda kõike vaadata tervikuna, olles võimalikult lähedal ärikriitilistele rakendustele.
Mõtteviiside muutumine nõuab aega
Kuigi vastutuse saab anda ka majavälisele partnerile, kes tagab teenuse toimivuse, hoiavad paljud servereid oma keldris, sest pilvelahedus on justkui midagi umbmäärast, mida ei saa käega katsuda. Tegelikult on selle keldris asuva serveri poolt pakutava teenuse jätkusuutlikkus ja töökindlus madal, aga juurdunud mõtteviis on visa muutuma, selgitas Simsel.
"IT-teadlikkuse kasv peab jõudma ka ettevõtete juhtideni," rõhutas Simsel. "Suuremates ettevõtetes, kus IT-juht on ka juhatuse liige, on juba aru saadud, et maailm on muutunud," lisas ta.