Autojuhid peavad olema ettevaatlikud -
satelliitnavigatsiooni seadmetesse sissemurdmine ja valeteadete saatmine on
häkkerite uus huviobjekt.
Kurikaelad või isegi terroristid võivad põhjustada liikluses suuri häireid, kasutades internetis vabalt saadaolevaid juhiseid ning seadmeid, mis maksavad elektroonikapoes umbes 2200 krooni, kirjutas Sunday Telegraph.
Häkker saadab tegelikult liikluskontrolli firmade poolt saadetavaid ummiku- ja teesulgemisteate pähe valesõnumeid , kasutades FM-raadiosaatjaid.
Kui navigatsioonisüsteem saab sellise teate - pole vahet, kas õige või pahatahtliku valesõnumi, pakub ta välja uue marsruudi. Sõltuvalt seadistusest võib süsteem teha seda isegi juhti hoiatamata.
Briti firma Inverse-Path esindaja Andreas Barisani näitlikustas selliseid pettusvõimalusi Kanadas toimunud konverentsil. "Tegelikult on see väga lihtne. Saab sulgeda teid, moodustada ummikuid või inimesi ringi suunata," ütles ta. "On võimalik suunata kogu liiklus ühele teele või teha enda jaoks tee vabaks. Sellistel pettustel on hulk variante."
"Praegu maanteeinfo saatmiseks kasutatav süsteem kasutab väga vana tehnoloogiat. Vaja on minna üle sellisele, kus kasutatakse krüpteeritud sõnumeid," rõhutas Barisani.
Briti kuningingliku autoklubi kampaaniajuhi Sheila Raingeri sõnul on kahju, kui lööb vankuma inimeste usaldus satelliitnavigatsiooniseadmete poolt edastatud ummikuhoiatustesse, sest see on süsteemi üks tugevamaid külgi.
"Mitte ummikusse kinni jääda on kasulik juhile, ummik laheneb kiiremini ning see on kasulik ka keskkonnale," lisas ta. "Kuid satelliitnavigatsioon ei asenda aju. Inimesed ei peaks oma suunataju seadme kätte usaldama. Alati on võimalik võtta operaatoritega ühendust, kui tundub, et navigaator annab imelikke suunajuhiseid."
Firma Trafficmaster esindaja Phil Hale nimetas navigatsiooniseadmete häkkimist võimalikuks, kuid lisas, et inimesed, kes seda teevad, satuvad seadusega pahuksisse.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.