9. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lihtsalt enne puhkusele minekut oli telefon varastatud ning kuna operaatorfirmad vastavalt sõlmitud lepingule päästavad kliendi vastutusest alles hetkest, mil vargusest on teavitatud, siis ei piisanud ka sõidudokumentidest, need tõestasid, et Wendyl ei olnud võimalik kõnede ajal USAs viibida.

Eileen Perrera 16000-dollarilise arve puhul väitis operaator, et vargusest polnud teavitatud, kuigi tegelikkuses Eileen seda tegi ning pidi hiljem tõestama just selle kõne toimumist, milles vargusest teada andis. Selgitamiseks kulus kuid.

Et ei tekiks ja leviks varguste laine, kus näiteks hakatakse varastatud ilma krediidilimiidita mobiilide abil raha kandma tasulistele numbritele, soovitatakse ohtude ennetamiseks ja varguste korral käituda järgmiselt:

1. Hoida mobiili nagu rahakotti ja krediitkaarte.

2. Hoida vähemalt mingisugust kõnede krediidilimiiti.

3. Lukustada ka sisselülitatud telefoni klaviatuur koodiga - kuigi on meetodeid, kuidas need lahti muukida, ei saa varas hakata kohe kõnesid tegema.

4. Kohe, kui kadumine on avastatud, teatada operaatorfirmale ning üles kirjutada, kellele ja millal sai teatatud, lisaks võib veel nõuda kirjalikku või e-teate vormis õiendit, et number sai tõepoolest blokeeritud.

5. Varguse korral teatada politseisse - võimalik, et see ei too telefoni tagasi, kuid on hiljem lisatõendiks, kui saabub telefoniarve.

6. Kui tekib ikkagi konflikt operaatorfirmaga, kaasata meedia - mobiilsidefirmad on omavahelise konkurentsi tõttu väga haavatavad üldsuse arvamusest ning just seetõttu lahenesid ka Wendy ja Eileeni juhtumid nende jaoks lõpuks positiivselt, operaatorfirmad loobusid kõikidest nõuetest.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb