II maailmasõja pärand kummitab Euroopat
ning on leidnud uue vormi vastuseisu näitamiseks tänu digitaalsele
ajastule.
Kõik Eesti arvutid olid kolm nädalat virtuaalselt suletult ja eestlased süüdistavad selles Venemaad, kirjutas ABCNews.
Pärast Pronkssõduri viimist sõjaväekalmistule ja tänavarahutusi, avastasid eestlased, et nad ei pääsenud internetti ega saanud lugeda enda meile. Ligi kolm nädalat oli riigi elu häiritud. Riigiinstitutsioonide töö oli halvatud, pankade töö seiskus ja mitmed ettevõtted pidid oma töö peatama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ei võtnud kaua aega, et mõista millega oli tegu: küberrünnak teise riigi või väga hästi organiseeritud kogukonna poolt.
Praeguses staadiumis ei osuta keegi mõne konkreetse riigi suunas, aga eestlased on veendunud, et tegu on Venemaa kättemaksuga.
Anonüümseks jääda sooviv NATO ametnik, kes tuli Tallinna olukorraga tutvuma, kommenteeris agentuurile ABC News situatsiooni järgnevalt: "Ei saa alahinnata sellise rünnaku olulisust ja seda ka sõjalistes terminites. Esimest korda on tegu reaalse kübersõjaga riigi vastu, millel on reaalsed tagajärjed riigi ja selle elanike jaoks. Me uurime siin olukorda ja teeme järeldusi tulevikuks kõigi NATO liikmesriikide jaoks. Samuti NATO kui sõjalise allianssi jaoks. Praegu ma ei hooli sellest, kes selle rünnaku läbi viis. Oluline on, kuidas kaitsta end tulevikus selliste rünnakute eest."
Uurimiskeskuse Carnegie Endowmenti analüütik Lilia Ševtsova ütles, et teoreetiliselt on võimalik, et Vene võimud on rünnaku taga. "Kui seda tegid Venemaa eriteenistused, siis pidid ka kõrgemad võimud sellest teadlikud olema. Seega on teoreetiliselt see võimalik, aga see on vaid võimalus," lisas ta.
Analüütik märkis, et on võimalik, et tegu oli ka Eesti peale vihaste Venemaa häkkerite organiseeritud ühisrünnakuga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegu on esimese teadaoleva juhtumiga, kus terve riik satub küberrünnaku sihtmärgiks.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.