21. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enesetapumõtetega inimesi nõustavate rühmade arv Lõuna-Koreas muudkui kasvab. Korea suitsiidide ennetamise assotsatsiooni peasekretär Kim Hee Joo sõnul mõlguvad enesetapumõtted juba liiga paljudes peades, kirjutas International Herald Tribune.

7. aprillil leiti Söulis ühetoalisest korterist kahe naise surnukehad. Nad olid ruumi aknad ja uksed kleeplindiga tihendanud ning seejärel ahjus kivisütt põletanud. Surma tõi vingugaas. Naised olid tutvunud internetis.

14. märtsil sõitsid viis noort meest ja naist, kes olid juba varem kaks korda ennast tappa üritanud, suvituspiirkonna hotelli, et aru pidada tõhusamate enesetapuviiside üle. Üks viimasel hetkel meelt muutnu hiilis välja ning kutsus politsei. Uurimisel selgus, et enesetapjad olid tutvunud internetis.

Viimase 25 aasta jooksul on Lõuna-Korea seni ülimadal enesetappude arv tõusnud maailma üheks kõrgeimaks. Vaid mõned endised sovjetimaad on tabelis eespool, märgib leht.

OECD-riikide hulgas on Lõuna-Korea enesetappude arvult esimeste seas.

Lõuna-Korea rahvusliku statistikaameti andmeil oli riigis 2005. aastal 24,7 enesetappu 100 000 inimese kohta. Eesti ületab Lõuna-Koread siiski selgelt - aastal 1993-2002 tehti Eestis keskmiselt 35 enesetappu 100 000 elaniku kohta.

Mitmed riigid on astumas enesetappude vähendamiseks samme - aprillis teatas Jaapan, et on seadnud eesmärgiks enesetappude arvule piir panna. Aastal 2005 oli seal 24,5 enesetappu 100 000 inimese kohta. USA vastav näitaja aastal 2002 oli 10,2.

Lõuna-Koreas on aga suitsiidide arv läinud aiva tõusujoones - 6,44 enesetapjat 100 000 inimese kohta aastal 2000, viis aastat hiljem juba 12,047.

Eksperdid peavad selle nähtuse põhjuseks kiire moderniseerumisega seotud stressi, aga aina sagedamini näidatakse näpuga interneti suunas.

Lõuna-Korea on ka internetiühenduste arvult maailma tipus ning internet aitab surmamõttetega inimesed omavahel kokku.

Söuli rahvusülikooli psühhiaatriaprofessor Kang E Michael Hong ütleb, et teda teeb murelikuks asjaolu, et ilmselt jätkab enesetappude arv Lõuna-Koreas ka edaspidi tõusutrendi.

Vaid ühe inimpõlvega on Lõuna-Korea muutunud agraarmaast juhtivaks kõrgtehnoloogiariigiks, kus stress olla edukas nii tööl kui koolis on väga tugev.

Isegi traditsiooniline tugisammas - perekond on kokku varisemas. Lahutuste arv lööb rekordeid. Garanteeritud eluaegsed töökohad kadusid Aasia finantskriisi ajal 1990ndatel.

2005. aastal tulid tudengid esimest korda Söulis tänavale loosungitega: "Meie pole õpimasinad!" Väljaastumised väljendasid leina - 15 tudengit kogu riigis oli enda elu lõpetanud, põhjuseks ilmselt edustress.

Riik ei pea arvet selle üle, kui paljud enesetapud on saanud inspiratsiooni või abi internetist, kuid 191 grupiviisilise enesetapu analüüsis leidis Korea Nazarene ülikooli sotsioloog Kim Jung Jin, et kolmandikul juhtudest olid enesetapurühmad moodustunud interneti jututubades.

Samasugust trendi on märgatud ka Jaapanis, kus 2005. aastal oli internetis moodustunud 34 enesetapurühma, kes suutsid plaani edukalt täide viia. Tagajärg - 91 inimest vähem. Võrreldes 2003. aastaga see number kolmekordistus.

Alates 2005. aastast on Lõuna-Korea internetiportaalides kodanikuõiguslaste nõudel keelatud blogi nimes kasutada sõnu "enesetapp" või "surm". Kui inimene trükib otsingumootorisse "enesetapp", kuvatakse esimesena kriisikeskuste ja usaldustelefonide andmed.

"Ma tahan ennast tõesti tappa", postitas anonüümne nooruk Korea Yahoo! lehele kuulutuse. "Mul on vaid 30 000 wonni (374 krooni). Kas keegi müüks mulle rohtu, mis tapaks. Valu ma ei taha, niiet kõrghoone katuselt ma alla ei hüppa."

Sellised kuulutused on Korea veebiportaalides tavalised. Märtsis pandi käed raudu mehel, kes pidas enesetaputeemalist blogi ning müüs 15-aastasele internetis kohatud poisile tsüaniidi. Poiss viis ostetud mürgi abil oma plaani täide.

Kuivõrd 40 protsenti korealasi tapab end taimekaitsemürkidega või allahüppamise teel on valitsus võtnud plaani taimekaitsemürkides mürgi osatähtsuse vähendamise ning katustele ja sildadele piirete ehitamise.

Söuli metroosse ehitati plastikklaasist seinad pärast seda, kui 2003. aastal 95 inimest, mõnel peas must plastikkott, metroorongi alla viskus.

Metroorongidesse on kavas lisada monitorid, millest juht näeks metroojaama platvormi juba enne seda, kui rong jõuab jaama.

Metroodes vilgub reklaamlause "Su elu on su perele kallim kui miski muu", lause taustal pilt, kus rahamuredest muserdatud mees astub rongi alla.

2005. aastal taotles valitsuse poolt palgatud internetiturvalisusega tegelev komisjon 556 enesetapule õhutava blogi, jututoa või veebipostituse sulgemist. Aasta varem oli sulgemisnõudeid vaid 93. Mullu vähenes arv 147le, aga selle aasta esimese nelja kuuga oli taas märgatav kasv - 161 sulgemisnõuet.

Suitsiidiennetajad leiavad iga kuu keskmiselt sada enesetapu-teemalist võrgukülge ning paluvad portaaliomanikel need kustutada. Mõnel neist leidub nii tõsiseid enesetapuõhutusi või pakutakse müügiks ohtlike aineid, et nende lehekülgede autoritega tegeleb edasi politsei.

"Inimesed kasutasid blogides varem nime "Sureme koos"," ütles Kim. "Kuid nüüd on muututud hoolikamaks, kui on juba kord kohtutud, pannakse lehekülg kinni ning suheldakse edasi e-maili või telefoni vahendusel. Nende otsimine nõuab palju vaeva ja taipu."

Hiljuti leidis Kimi meeskond blogi nimega "Elu on raske", mida autor nimetas lehekülge enesetapumõtete haudujate kohtumispaigaks. See osutus üllatavalt populaarseks - inimesed jätsid telefoninumbreid ja e-maili aadresse, et teiste surmaminejatega kontakti leida.

Nüüd on politsei asunud blogi omanikku otsima, teda võib enesetapule kaasaaitamise eest oodata kümme aastat vanglas.

"Inimene on sotsiaalne loom. Ilmselt vajab mõni kaaslast isegi suitsiidiks," ütles Söuli vaimse tervise keskuse direktor Jason Lee.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb