11. september 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

USA Terrorismiuuringute Keskuse tähelepanu on viimasel ajal järjest enam pälvinud küberrünnakud. Peamiselt tegelevad selliste rünnakutega Hiina ja Venemaa, kus leitakse, et uus relv on odavam ja diskreetsem kui tankipataljonid või spioonid, vahendas AFP.

Morani sõnul näitavad ametlikud teated Euroopast ja USAst, et Lääne valitsusi ähvardavad inforelvad järjest rohkem, tuues näiteks rünnaku Eestile, kus eesmärgiks oli mõjutada meie majandust.

"Nad blokeerisid ära pangad, valitsuse võime koguda makse, meedia võime vahendada avalikkusele infot," ütles Moran.

Morani hinnangul oli tegemist Venemaa hoiatusega Eestile ja kuna NATO oma liikmesriigile appi ei läinud, siis pääses Venemaa rünnakust puhtalt, saavutades oma eesmärgi.

Eesti juhtum näitab selgelt, et küberrelvadega võib saavutada samasuguseid tulemusi, nagu vanasti saadi laia spioonidevõrgu ja sõjaväega, kirjutas AFP.

"Riigid hakkavad järjest mõistma, kuidas küberrelvad aitavad neil eesmärke saavutada, spioneerida, majandusembargosid kehtestada või kedagi sundseisu panna - vaenlasele piinu tekitada, et need oma käitumist muudaksid," ütles Moran.

Bruce Schneider, kes on küberrünnakute kohta kirjutanud raamatuid, räägib, et just valitsuste infovõrgud on eriti haavatavad. "Nende turvatase on madal ja mida keerulisemaks süsteemid muutuvad, seda haavatavamad nad on," ütles Schneider.

"Keerukus on julgeoleku suurim vaenlane," lisas ta.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb