22. oktoober 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas Google Maad kaardistab

Google Maps ja Google Earth on kogunud kiirelt populaarsust. Paljude huvitavate paikade kohta leiab sealt väga detailseid kaarte, mõnel juhul on isegi aerofoto tegemise ajal tänaval jalutanud inimesed eristatavad. Technology Review koostas ülevaate, kuidas selliseid rakendusi luuakse.

Enamiku fotode autor on DigitalGlobe, programm ja osaliselt ka fotode töötlus on Google’i poolt.

DigitalGlobe’i satelliit QuickBird tiirleb ümber Maa 450 kilomeetri kõrgusel. Ühe ribakujulise fotoga kaetakse 16,5 x 330 kilomeetrine ala. Iga järgnev pilt katab eelnevat osaliselt. Fotode resolutsiooniks ehk ühe piksliga kaetava ala suuruseks on 60–70 sentimeetrit mustvalgete ning 2,4–2,8 meetrit multispektraalsete (pildistatakse korraga erineva lainepikkusega spektriosi) piltide kohta. Resolutsioon sõltub pildistatava punkti asukohast kaamera suhtes. Täpselt kaamera all olevad objektid on parima resolutsiooniga.

QuickBirdi fotod on hetkel parimad kommertskasutuses olevad satelliitpildid. Paraku pole kaugeltki kogu Google Maps selliste piltidega kaetud, sest pilte soovivad osta paljud, mitte ainult Google, ning satelliit paraku teeb päevas ainult 15 tiiru ümber Maa. Ülejäänud osa Maast on Google’i programmides kaetud oluliselt kehvema 15-meetrise resolutsiooniga Landsat-7 fotodega. Fotod on varustatud GPSi abil salvestatud koordinaatidega, et neid oleks hiljem võimalik geograafilise infosüsteemiga siduda.

Satelliit salvestab fotod ning saadab need Maale, kui lendab üle Norras ja Alaskal asuvate baasjaamade. Seejärel saadetakse andmed edasiseks töötlemiseks ja talletamiseks Coloradosse.

Meie silmadele avanevad kaardid on aerofotod (pildistatud lennukilt) ning satelliitfotod, mida on pisut töödeldud, et kaotada moonutused, mis tulenevad nö viltu pildistamisest. Kaamera asub pildi tegemise ajal ühe konkreetse punkti kohal, kuid pilt hõlmab palju suuremat ala. Et kaotada sellest tulenev moonutus ning foto õigesti kaardile kanda, tuleb teha geomeetriliselt parandatud ortofoto, millel on kõik foto punktid kujutatud nii, nagu kaamera oleks olnud täpselt nende kohal.

Seejärel kantakse koordinaatidega varustatud ortofotod Maa digitaalsele kõrgusmudelile. See tagab, et viltu pildistatud künkad poleks väljavenitatud ega asuks vales kohas. Digitaalse kõrgusmudeli olemasolu lubab heita näiteks Džomolungmale ja Suurele Kanjonile pilgu külje pealt, mis on inimesele harjumuspärasem kui ülalt-alla vaade. Viimaks töödeldakse pilti nii, et tema servad ühtiksid vastava piirkonna pikkus- ja laiuskraadide võrgustiku ehk meridiaanide ja paralleelidega.

Paljud suuremat huvi pakkuvad alad on lisaks satelliidile pildistatud ka lennukitelt, mis tagab veelgi parema lahutusvõime. Sellistel piltidel on lihtne eristada autosid ja inimesi. Peamiselt on aerofotodega kaetud suuremad linnad. Mõnedel juhtudel on kohalikud omavalitsused jaganud oma valduses olevaid pilte Google’iga, näiteks Bergeni linn Norras.

Google hoiab fotosid hiiglaslikes geograafiliste koordinaatide järgi organiseeritud andmebaasides. Iga piirkonna kohta on valmistatud erineva suurendusastmega fotod, mida on vastava päringu korral võimalik kiirelt välja saata.

Lisaks aero- ja satelliitfotodele sisaldavad Google’i kaardiprogrammid ka muid temaatilisi koordinaatidega varustatud kaardikihte. Näiteks on loodud spetsiaalne kaardikiht, kuhu on kantud Sudaani lääneosas Darfuri piirkonnas läbiviidud genotsiidi käigus hävitatud külad ning asjassepuutuvad koordinaatidega varustatud fotod. Samuti on kaardi sisse põimitud mõned National Geographicu helikopterilt tehtud loodusfotod. Erinevate kaardikihtide loetelu avaneb kaardirakenduse alumisest vasakust osast.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755