11. detsember 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) arendusnõuniku Riho Oksa sõnul mõjutasid 2007. aasta kevadised sündmused oluliselt Eesti IT-maastikku. "Tehnoloogias ei muutunud küll midagi, aga sellegipärast räägime ajastust enne ja pärast kevadet. On märgata infoajastus positiivseid ilminguid. Enne otsiti juhtide tähelepanu, peale kevadet on kõrgel tasemel räägitud infotehnoloogiast. Ja nüüd ei osata tähelepanuga midagi teha,“ lisas Oksa pressikonverentsil.

Teised riigid on avastanud Eesti edusammud IT-vallas ja Oksa sõnul on palju positiivset tagasisidet, et riigi infosüsteemi on õiges suunas arendanud.

"On ka nõrku külgi. Üheks on inimeste teadlikkuse tõstmine, mida tehnoloogiliste vahenditega on võimalik paremini korraldada," rääkis Oks probleemidest. Tema sõnul ei tea näiteks paljud inimesed, et ettevõtte saab elektrooniliselt kahe tunniga asutada.

“Arvuti ja internet ei ole küll uued asjad, kuid inimesed vajavad uusi oskusi ja teavet. Inimesed peavad teadma, et uued lahendused teevad elu lihtsamaks ja on turvalised,“ ütles programmijuht Agne Kivisaar. Plaanis on alustada interneti ABCst, et kõik lihtsalt tavakodanikule selgeks saaks.

Seetõttu on ellu kutsutud ka Euroopa Liidu struktuurifondide programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mille eelarve on 50 miljonit krooni ja mida rahastavad 100%lt struktuurifondid.

Järgmisel aastal plaanitakse jõuliselt tutvustada ID-kaardi kasutamisvõimalusi. "Miljonil elanikul on ID-kaart, mille elektroonilisi võimalusi kasutab 100 000 inimest. Plaanis on üldine suurem reklaamikampaania, mille eelarve on neli miljonit krooni. Tahame inimestele öelda, et ID-kaart on turvaline riiklik dokument ja digiallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga," selgitas Kivisaar.

Veebruar pühendatakse arvutiturvalisusele. "6. veebruar on turvalise interneti päev. Kampaania eesmärk on tõsta elanike teadlikkust ohtudest ja kuidas end nende eest kaitsta,“ lisas programmijuht.

„Tahame ka elu sisse puhuda kodanikuportaalile eesti.ee. Tutvustada inimestele portaali ja luua sellest keskkond riigiga suhtlemiseks, luua koht, kus saab lasteaiakoha registreerida, vaadata andmeid elanikeregistrist, maksuametis jne. Selleks on eraldatud kolm miljonit krooni,“ rääkis Kivisaar.

Lisaks plaanitakse riigi infosüsteemi võimalusi laiemalt tutvustada. „Plaanis on kaasata ettevõtteid kahel suunal: arendajaid IT-ettevõtteid, et näidata, mida teised on teinud ja neid, kes on kasutajad nagu kodanikud. Riigi infosüsteem on avatud kasutamiseks, näiteks pangad tahavad x-teest pilte ja kui selleks on õiguslik alus siis, miks mitte. Ei ole vaja süsteeme dubleerida vaid saab kasutada samu komponente,“ selgitas Oks.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb