Internetipõlguriks osutus töötu maakas

Ühe seosena tüüpilise interneti mittekasutaja ja tema kasina sissetuleku koha pealt tegi Tartu Ülikooli teadur PhD Pille Pruulmann- Vengerfeldt järelduse, et enamikus on tegemist pensionile jäänud ühest isikust koosnevate leibkondadega.

Mittekasutajad jagunevad nendeks, kes internetti ei kasuta ja ei soovigi seda teha, teised kes ei kasuta, aga sooviks seda teha ja kolmandad, kes on küll kasutanud, aga loobunud sellest ning neljandad, kes on kasutanud, kuid kellel on tulnud loobuda nendest sõltumatutel asjaoludel nagu seoses töö lõppemisega või pensionile jäämisega.

Uuringu tulemusena avastati, et Eestis puudub n-ö puhas internetipõlgur. On inimesi, kes kasutavad internetti kord kuus mõne pangatoimingu tegemiseks ja sellega nende oskused ka piirduvad.

Uuringu tulemusena tehti järeldused, et interneti kasutama hakkavad inimesed vajavad eelkõige spetsiaalseid otsingumootorite kasutamist õpetavaid koolitusi, raamatud peaks olema õppijakesksemad, avalikust internetipunktist võiks teha osaliselt nõuandla, infoletid avalikes asutustes võiks jagada ka nõu ja aidata arvuti kasutamisel infoleti pakutavate teenuste piires. Olulisel kohal on ka ligipääsuvõimaluste parandamine ehk isiklik arvuti kodus ning arvuti ja internetiostu lihtsustamine.

Ministeeriumi kinnitusel läks uurimus täisnimega "Infokihistumine: Interneti mittekasutajad, vähekasutajad ning hiljuti kasutama hakanud" maksma 291 412 krooni 80 senti.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb