31. juuli 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Google’i tapmine pole lihtne

Esmaspäeval toodi turule uus otsingumootor Cuil, mis reklaamis ennast kui maailma suurima indeksiga otsingumootorit. Erinevalt Google’ist plaaniti otsingutulemuse vastustena antavad leheküljed reastada ilusale ja kasutajasõbralikule kasutajaliidesele pigem sisu kui populaarsuse järgi. Kõik see kõlas väga paljulubavalt, kuid lehekülje avamisega kaasnes vaid üks probleem: see ei töötanud kuigi hästi.

Cuili lehekülg oli esmaspäeval aeg ajalt üldse maas ja kui see ka üleval oli, ei suutnud see leida vastuseid tavalisematele otsingusõnadele või ei leidnud üles olulisemaid ja uuemaid tulemusi. Kui näiteks kolmapäeva hommikul otsida Cuilist tema enda nimega seotud lehekülgi, ei näidatud esimesel tulemuste leheküljel ühtegi otsingumootoriga seotud tulemust, hoolimata laialdasest pressikajastusest sel nädalal, kirjutas Technology Review.

"Sellised probleemid ilmnevad pea kõigil alustavatel asjadel,” ütles otsingumootorite ekspert Danny Sullivan. „Tulemuste ettenäitamisega on raskusi, esile tuleb palju spämmi või kattuvaid tulemusi.” Cuili puhul aga arvati, et selliseid probleeme ei teki. Selle asutajate nimekiri on aukartustäratav: Anna Patterson ja Russell Power osalesid mõlemad Google’i hiiglasliku otsinguindeksi loomisel ja Tom Costello uuris otsingumootoreid ja olulisusmeetodeid Stanfordi ülikooli ja IBM’i jaoks.

Ettevõtte talentide arvelt kogus Cuil 33 miljonit dollarit riskikapitali.”Cuil oli paljuski erandiks,” ütles Sullivan. „Tegemist oli ühega väga vähestest ettevõtetest, mille kohta võis ütelda: kui see kellelgi üldse õnnestub, siis just neil. Kuid praegu tundub, et nad ei saanud hakkama, ja see muudab järgmiste katsetuste tegemise veelgi raskemaks.”

Cuili põhiliseks väärtuseks on indeksi suurus. Väidetavalt on indekseeritud 120 miljardit võrgulehekülge, mis on kolm korda rohkem ühestki teisest otsingumootorist. Ettevõte ise ütleb: „Suurus on oluline, kuna paljud inimesed otsivad internetist just neid huvitavat informatsiooni, mida ei pruugi leida populaarsetelt lehekülgedelt.”

Sullivan aga märgib, et olulisus võib olla otsingutulemuste esitamisel just kõige tähtsamaks omaduseks. „Väga suurest infohulgast vajaliku tulemuse leidmine on nagu heinakuhjast nõela otsimine. Kui sulle ei anta tulemusena väga palju lehekülgi, saad läbi otsida kogu heinakuhja,” ütles ta. „Nagu aga Cuil demonstreeris, ei ole võimalik otsida heinakuhja läbi, kui see sulle pähe kukutatakse ja kõik, mis sa näha võid, on sind ümbritsev hein.”

Ilmselt ei ole Google’ile alternatiivi pakkumine praegusel hetkel niisama lihtne. Kindlamat teed minek oleks niši valimine, mille abil olemasolevaid otsinguvõimalusi rikastada, näiteks pakkuda head otsingusüsteemi kindlal teemal esitatud küsimustele. Sullivani sõnul alahindavad alustavad ettevõtted tihtipeale seda hirmsat tööhulka, mida on vaja teha Google’iga konkureerimiseks. Lähem tulevik peaks näitama, kas Cuil suudab oma puudused kõrvaldada ja Google’ile tõepoolest konkurentsi pakkuda või kaob ta peagi pildilt koos paljude teiste väiksemate otsingusüsteemidega.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755