Täpselt kümme aastat tagasi hakati Eestis
pakkuma ADSL-teenust, mis tähendas interneti püsiühenduse kuumaksu kümnekordset
vähenemist. Siiski tuli ADSLi eestki esialgu maksta 1999 krooni kuus.
Tänase Elisa eelkäija Unineti Andmeside AS tõi kaug- ja kodutöö soodustamiseks ADSL-teenuse Eesti turule 5. aprillil 1999. Võrgu poolt tarbija poole oli ühenduse kiiruseks kuni 6 Mbit/s ning tarbija poolt võrgu poole kuni 640 kbit/s.
ADSLiga liitumine maksis toona 1999 krooni ning sama palju tuli välja käia ka igakuise tasuna. Võrdluseks – konkureeriva ettevõtte Microlink Online tavaline püsiühendus maksis toona kuus 18 844 krooni ja Unineti oma kiirusega 2 Mbit/s lausa 23 600 kr.
Uninet pakkus ADSL-teenust ainsana turul vähem kui aasta, sest märtsis 2000 tuli sama tootega välja ka Elioni eelkäija Eesti Telefon. ADSLi hakkas Eesti Telefon esialgu pakkuma vaid Tallinnas. Ka Unineti ADSL-ühendust sai peamiselt kasutada Tallinna kesklinnas. Siiski oli Eesti Telefoni teenus Unineti omast kuutasult kaks korda soodsam.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänaseks on bittide liikumise kiirused DSL-kaabelvõrgus tunduvalt tõusnud, ulatudes eri operaatorite eraklientidel 15 ja äriklientidel 24 megabitini sekundis. Samas on kiireima koduinterneti kuutasu võrreldes kümne aasta taguse ajaga langenud vähemalt neli korda.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.