29. aprill 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ostab koos Soomega õhuseireradareid

Eesti plaanib koos Soomega osta 14 kolmedimensioonilist keskmaa õhuseireradarit, millest kahte hakkab kasutama Eesti õhuvägi. Ühe radari hinnaks kujuneb 177 miljonit krooni.

Eesti-Soome ühise hankeprotsessi tulemusena on valitud välja edukas pakkuja, kelleks osutus Prantsuse ettevõte Thales-Raytheon Systems Company S.A.S, teatas kaitseministeerium. Ühishanke tulemusena on Eestil ja Soomel plaanis osta kokku 14 radarisüsteemi Ground Master 403, millest kaks radarit hakkavad paiknema Eestis.

Need on mõeldud täiendama Eesti seni ainsat kolmedimensioonilist kaugmaaradarit Lääne-Virumaal Kellaveres, et tagada piisav õhuseirepilt ka Lääne- ja Kagu-Eestis. Seeläbi kaetakse kogu Eesti ja Eestit ümbritsev õhuruum ühtse radaripildiga.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on radarite hankimine oluline Eesti esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks, kuna annab meile selge pildi meie õhuruumis ja piiride läheduses toimuvast. "Samuti peab Eesti NATO liikmena tagama elementaarse radarkatte oma territooriumi ulatuses ja teataval määral ka väljaspool alliansi välispiiri," ütles ta.

"Väheoluline selle hanke juures pole ka ühishange soomlastega, mis võimaldab võrreldes iseseisva hankega olulist hinnavõitu pea 50% ulatuses. Praeguses majandusolukorras pole vähetähtis argument ka lepinguga kaasnev vastuostukohustus, mis suunab välisraha meie ettevõtluse elavdamisse," nentis kaitseminister.

Vastavad hankelepingud tootjaga on ettevalmistamisel ja allkirjastatakse lähiajal. Ühe radari hinnaks kujuneb ligikaudu 11,3 miljonit eurot, mille eest maksmine on jaotatud paindliku maksegraafikuga aastatele 2009-14.

Hangitavad radarid Thales-Raytheon Systems Ground Master 403 on võimelised õhusõidukeid avastama kuni 470 km kauguselt ja kuni 30 km kõrguselt. Tegemist on n-ö mobiilsete süsteemidega, mida on vajaduse korral võimalik oma alalisest asukohast tunni aja jooksul minema viia ja teises kohas uuesti töökorda seada.

Lisaks kahele primaarradarile sisaldab hange endas ka sekundaarradareid, radari tööks vajalikke generaatoreid, konteinereid, sõidukeid, koolitust ja radoome – kuplied, millega radarid statsionaarsel positsioonil kaetakse.

Sõlmitavale hankelepingu järgi on Thales-Raytheon Systems kohustatud Eesti ettevõtjatelt tegema vastuoste samas suuruses hankelepinguga. Vastuostude puhul on eelistatud sellised valdkonnad nagu teadus- ja arendustegevus, strateegilised kaubad, kõrgtehnoloogilised kaubad. Eestis tehtud tehingud korrutatakse vastava valdkonna kordajaga ning see tekitab kaitseministeeriumi teatel olukorra, kus teatud valdkonnad osutuvad väärtuslikemateks. Selliste kordajate kasutamise eesmärk on toetada radarihankega ka innovaatiliste ja kõrgtehnoloogiliste majandusharude arengut Eestis. Vastuostutehingute lubatud vormideks on kaupade ja teenuste eksport, teadus- ja arenduskoostöö, investeeringud, tehnoloogiaülekanne ja turundusabi.

Eesti ja Soome kaitseministeeriumid sõlmisid 2007. aasta oktoobris vastastikuse mõistmise memorandumi ühise radarihanke läbiviimiseks. Selle memorandumi alusel viis Soome õhuvägi Eesti kaitseministeeriumi ja kaitseväe ekspertide osalusel läbi pakkumismenetluse sobivaima radarisüsteemi leidmiseks. Valitsuse poolt tänavu jaanuaris kinnitatud sõjalise kaitse arengukava 2009-18 üheks peamiseks prioriteediks on kaitseväe luure-, seire- ja eelhoiatussüsteemide edasine arendamine. Õhuseireradarite hange on uue arengukava esimene suurem hange.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755