26. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kevadvalgus paistab kontori akendest sisse ja elektronposti pealkirjaks on lakooniliselt märgitud: „Project A 4“. On 2007. aasta aprill, klient soovib jääda anonüümseks.

Välisinvesteeringuid Soome meelitava Invest in Finlandi direktor Tuomo Airaksinen oskab seda elektronposti oodata, sest ameerika konsultant on teda ette hoiatanud. „Saate meili teel pakkumise. Kliendiks on suur Ameerika infotehnoloogia firma.“

Elektronpostikiri ise osutub tavapäraseks päringuks, milles klient uurib võimalusi kohtadest, kuhu oma ettevõte paigutada. Airaksinen saab sõnastusest aru, et Soome pole ainuke maa, kellele kiri on saadetud.

Klient tahab luua „sidekeskuse“. See nõuab suurt krunti, hulgaliselt energiat ööpäevaringselt ning palju jahutusvett. Maade võrdlemise jaoks palub Ameerika firma põhilisi fakte maa hinna- ja haridustaseme, rahvamajanduse, transpordi ja kliima kohta.

Invest in Finlandi jaoks on see rutiiniks ning Soomel on olemas oma trumbid. Lõpliku valiku lahendab see, millise hinde annab klient excelis saadetud ridadele. Seda ei või kunagi teada.

Samuti soovib klient infot võimalike kruntide kohta ja nende tehnilist analüüsi. Kuna tegemist on IKT-sektori hankega, võtab vastutuse enda peale Invest in Finlandi äritegevuse arendusdirektor Jari Ängeslevä.

Kihlvedu õlle peale – kes on salapärane huviline?

Krundi suurusest ning energia ja vee vajadusest järeldavad Airaksinen ja Ängeslevä, et keegi USA suurtest infotehnoloogiafirmadest kaalub oma serverite toomist Soome. Alternatiive on umbes viis. Airaksinen ja Ängeslevä teevad oma panused ja veavad õlle peale kihla, kellega on tegu. Krundi leidmisega läheb kiireks, sest vastata on aega kümme päeva, kaasa arvatud nädalavahetus.

Juunis selgub, et Soome püsib ikka veel konkurentsis, kuigi suur hulk võimalikest kruntidest on välja praagitud. Neid, mis sõelale jäänud, tuleb klient vaatama.

Helsingi lennuvälja fuajees seisab „Project A4“ ehk neli inimest, kes tutvustavad endid Airaksinenile ja Ängesleväle eesnime pidi. Perekonnanimed ja visiitkaardid jäävad edaspidisteks kohtumisteks, kui neid üldse tuleb. Esimesel visiidil on rollid selged: ameeriklased küsivad ja soomlased vastavad. Kõige rohkem on küsimusi mehel, kelle nimi on Rhett.

Väikebussis selgub, et kõik neli on Soomes esimest korda. Invest in Finlandi nõupidamisruumis küsitakse elementaarsusi: milline on Soome talv, kui tihti on maavärinaid, kelle omanduses maa on, kust saadakse ehituslubasid, kas Soomes tehakse ka midagi muud kui Nokiaid ja tokiga uisutavaid mehi.

Kõike ei tasu siiski rääkida. Ees ootab kahe päeva pikkune ringreis Soomes. Ilmaennustus lubab reisipäevadeks jahedavõitu kaunist suvealguse ilma. Võõrustajad pakivad kummikud väikebussi ja ulatavad oma külalistele minutitäpse ajagraafiku. Airaksinenile ja Ängesleväle on auküsimus, et nad selles ka püsiksid.

Reisi jooksul selgub ameeriklastele, et Soomele on omased pikad vahemaad, valged suvekuu ööd, mets, heas korras olevad tühjad teed, külaliselahked linnaisad ja eri alade eksperdid. Neilt pärivad külalised detailplaneeringu, keskkonnalubade, talvel ehitamise ja jahutusvedeliku transportimise kohta.

Kõigilt osalistelt võetakse vaikimisvanne

Kuna ringreisi eesmärgiks pole tekitada esimese lehekülje pealkirju kohalikesse lehtedesse, peavad enne kohtumist kõik kohalikud osalejad alla kirjutama vaikimislepingule.

Invest in Finland koos oma kohalike kolleegidega annab endast parima. Ainus, mis jätab soovida, on krundid. Klient rõhutab oma kiiret ajakava, kuid kruntidel selgub, et päris ühe hetkega infrat ehitama ei hakata.

Kaks korda Vihtisse planeeritud Idea-pargi territooriumi suurune krunt vee ja põhivõrgu kõrval on palju palutud isegi läbinisti elektriseeritud tuhande järve maal.

Ringreisi lõpuks mainib klient, et neid võiks huvitada teinegi variant, „back-up site“. Airaksinen ja Ängeslevä teavad, et see on sama, mis hõbemedal spordivõistlustel. Veel pole aeg alla anda.

Meilid Ühendriikide ja Soome vahel kulgevad tihedalt 2007. aasta suve ja sügise jooksul. Üks suve alguses esitletud krunt ei täida kliendi nõudmisi, kuid üks algne variant on ikka veel käigus. Airaksinen lepib kliendiga kokku telefonikoosoleku oktoobri algusesse, seal otsustatakse, kuidas edasi liikuda.

Airaksinen ja Ängeslevä hindavad oma mängukaarte: kui viimane krunt on mängust väljas, pole neil tagataskust võtta varianti B. Selle võib otsida, aga selleks läheb mitu nädalat põhivõrguettevõtte Fingrdi kaartide ja telefoni taga.

Tundub, et klient ei tee järeleandmisi kolmes asjas: elektri ja vee kättesaadavuses ning selles, et krunt oleks tervenisti nende oma.

Kui nimi avalikuks saab, kaotab Soome kliendi

Krunt pole just see, mida klient otsib. Seda soomlased kartsidki. Aga nad üllatuvad positiivselt, kui Rhett tutvustab ennast: Rhett Weiss Google’ist, serverikeskuse projektijuht. Algus kõlab lubavalt: Soome meeldib Google’ile, otsige veel kord. Soome ei võida esimest poolaega, ega ka kaota. Otsimine jätkub ning võib järeldada, et punktiskoor teiste võistlevate maadega on võrdne.

Kihlveo, missuguse kliendiga tegemist, võidab Ängeslevä, aga sellest ei või ta kellelegi rääkida. Antud hetkel teavad Google’ist ainult nemad kahekesi ja nii peabki esialgu jääma. Kui nimi avalikuks saab, võib Soome kliendi kaotada.

25. oktoobril 2007 saabub hommikul kell kuus Stora Ensolt sünge börsiteade. Summa-nimeline tehas suletakse. Hannu Karavirtat see otsus ei üllata. Kotka ja Hamina piirkonna arenguettevõte Cursori direktor on näinud struktuurimuutusi ennegi.

Karavirta on teinud tööd sellistele ettevõtetele nagu Enso-Gutzeit ja Rauma Repola, mõlemad on nüüdseks ajalugu. Kui ta Nokiast Cursorisse tööle asus, oli ta ülesandeks viia Kymenlaakso uude sajandisse ning välja mõelda plaan, mis saab siis, kui suitsukorstnate, sadamate ja tselluloosikatelde aeg on möödas.

Karavirta valmistus halvimaks juba 2006. aastal. Asjade käik sai pahamaigulise pealkirja: „valmisolek kiireks struktuurimuutuseks ja tootmisettevõtte sulgemiseks“. Eesmärk oli kokku leppida ja ette harjutada, kes mida kriisisituatsioonis teeb, millises järjekorras ja kelle juhatusel. Nüüd on aeg rakendada harjutatut praktikas.

Stora Enso pressikonverentsil on kulunud ainult mõni tund, kui Hamina piirkonna päästjad kogunevad Hamina tööjõubüroo ette Maariankatule. Nende ülesandeks on otsida kiiresti Summa tehastele asendustegevus, mis looks ka uusi töökohti.

Kõigepealt teeb Cursor inglisekeelse trükise Summa Millsite, mis räägib maailmale, et Haminas on vabanenud 100 000 ruutmeetrit tegevuspinda – kas on huvi? Kauba peale pakutakse 320 hektari suurust krunti mererannas, kaht sadamat, tööstusvett 20 000 kuupmeetrit päevas ja paari otseühendust riigi elektrivõrguga.

Cursoris saab projekt nimeks Summa Summarum, mis muutub peagi Summaruniks. Projektijuhiks saab Harri Eela. Summa tehase ruumidest huvitatud ettevõtjate päringuid hakkavad lisaks Karavirtale vastu võtma Hamina aselinnapea Kari Halonen ja Stora Enso tehasejuhataja Hannu Karppinen.

Stora Ensol üks kindel tingimus

Stora Ensol on uutele ettevõtjatele vaid üks tingimus: paberitööstus peab krundil lõppema. Piirkonda arendaval Cursoril on latt kõrgemal. See otsib krundile „pädevat äritegevust“, mis rakendab tööle veel ka järgmisel aastakümnendil ning elavdab kogu piirkonda. Niisiis pole logistika ja ladustamine nõudmiste nimekirja eesotsas, kuigi asukoht on Vene piiri ja mereteede kõrval.

2007. aasta hakkab lõppema, varsti on jõulud käes. Airaksinen ja Ängeslevä on välja otsinud uued kohad, aga kas need on paremad kui varasemad krundid.

Leedu majandusleht Verslo Žinios avaldab 7. jaanuaril 2008 veebis uudise: „Prisivilioti „Google“ geriausia stretagija“. Selle järgi käivad ka Leedul läbirääkimised Google’i serverikeskuse üle.

Jari Ängeslevä tuleb veel üks kord algusesse tagasi: energia, jahutus, krundi suurus. Kui vastust ei leita ehitamata krundi näol, kas võiks leiduda ehitatud krunt? Ängeslevä selgitab kohe välja, kuidas Voikka endisel paberitehasel läheb. Hästi, selle ruumides on juba nii palju uusi ettevõtteid, seega tühjendamine ei tule kõne allagi.

Järgmise vihje annab Ängeslevä paberitööstusega kursis olev kolleeg Jarmo Lindell, kes oskab esile tuua Summa tehase tugevad küljed: 20 000 kuupmeetrit jahutusvett ööpäevas, energia otse Fingridi põhivõrgust, 320 hektarit maad, millest 125 ha juba valmis tarastatud. Kõigele lisaks on krunt kõrvalises kohas ja kergesti valvatav.

Ängeslevä helistab Cursori Hannu Karavirtale 25. jaanuaril 2008 ja palub põhiandmed Summa kohta. Järgmise ülesandena on kindlaks teha, kas Stora Enso on nõus läbirääkimisteks.

Läheb kiireks, sest kliendid on parasjagu Soomes tutvumas Invest in Finlandi uute ettepanekutega. Kui Stora Ensolt saadakse jaatav vastus, paneb Invest in Finland oma viimase trumbi lauale, 26. jaanuaril, mil ameeriklased hakkavad juba lennuväljale asutama.

Soomlastel kõik ühel kaardil“. Tutvustus läheb hästi, alles sõnad „vana paberitehas“ tekitavad Google’is kahtluse. Ängeslevä ja Airaksinen loevad kliendi näolt: nad ei taha mingit 1950ndate hurtsikut ega probleemsete jäätmete hunnikut. Lähme ja vaatame kõigepealt, panevad võõrustajad ette. Kliendid on nõus.

Kõik või ei midagi: „Oleme sunnitud tunnistama, et meil ei leidu teie soovidele vastavat krunti, aga meil on pakkuda alternatiiv, ehitatud keskkond, brown field

Summa paberitehase tühjadele ruumidele on olnud nõudlust. Seetõttu ei tundunud Stora Enso tehasejuhatajale Hannu Karppinenile „Ameerika sidekeskus“ kuigivõrd tõsiselt võetavana ostjakandidaadina. Karppinen isegi kahtles, et ameeriklaste elektrikulutuse arvestusesse oli viga tekkinud ning mitte ainult ühe nulli suurune.

12. märtsil 2008 kohtuvad ameeriklased ja Karppinen Summa tehases ja Karppise arvamus muutub. Ameerika külalised teavad täpselt, millest räägivad, kuigi nad palju ei räägigi. Enne vaikimislepingut tegelikult mitte midagi. Invest in Finlandi esindajad on lootusrikkad, sest Google’ilt on saadud julgustavat tagasisidet: „see on parim, mida oleme Soomest leidnud.“

Tundub, et asjad liiguvad õiges suunas. Ängeslevä tunneb esimest korda, et projekt võib õnnestuda. Samas annab ta endale aru, et kui Summa ei sobi, Google’i sidekeskust Soome ei tule.

Ka Hamina poolel on külaskäigul oma mõju. Kui kohtumisel osalenud Cursori Hannu Karavirta jõuab tagasi kontorisse, klõpsib ta otsingumootorit oma pool tundi, kuni on asjas kindel. Vastuseks on otsingumootori omanik Google. Karavirta helistab Stora Enso Karppinenile: see on Google, aga edaspidi seda sõna ei tohiks isegi mitte mainida.

Suve alguseks on Stora Enso ja Hamina piirkonna päästjate laual kaks alternatiivi. Summa tehas müüakse tervenisti ja uus omanik teeb sellega, mida heaks arvab. Või siis muudab Cursor koha tööstuspargiks, kuhu tuleb suuremaid ja väiksemaid üürnikke.

Ameeriklased jäävad variandiks B

Päringuid on tulnud umbes paarsada, seega tööstuspark on tõenäoline võimalus. Ameeriklaste huvi osta kogu ala on ju huvitav pakkumine, aga töökohti tekiks selgelt liiga vähe. See jäägu variandiks B.

Tööstuspargi idee variseb kokku 2008. aasta suvel, sest suurimad üürnikud tõmbuvad projektist tagasi või venitavad otsusega. Ühele kindlale üürnikukandidaadile, tuulejõujaamu tegevale Winwindile hakatakse otsima oma tehasepinda Hamina sadamasse, kuna nende tegevuseks pole Summa paberitehas kõlblik. Põrandad ei peaks vastu Winwindi turbiinidele.

Et Winwindi otsust kiirendada, lubab Hamina linn hankida energiaettevõttele neli tuulejaama. Linn kavatseb paigutada tuulejaamad Summa tehase krundile, olgu siis ostjaks kes tahes. Winwind jääb pakkumist kaaluma.

Ka Cursori Hannu Karavirta loobub tööstuspargi ideest ja kirjutab oma isiklikku powerpointi: Summa tulevik = WW + www. WW ehk Winwind mängib lahenduses olulist rolli, sest see lubab rakendada tööle 240 inimest, www ehk Google ainult 50.

Heade uudistega on kiire, sest meedia ja kohalikud inimesed peavad üle poole aasta pikkust vaikust halvaks märgiks, millele omalt poolt aitavad kaasa ka kuulujutud maailmamajanduse raskustest. Stora Enso teeb otsuse: ostjakandidaadiks number üks on nüüd Google.

Nüüd, kui müüja on kindel, astub ka Google uusi samme. Invest in Finlandi vahendusel võtavad nad ühendust Hamina ettevõtjatega parimal puhkuste ajal. Ettevõtjad kutsutakse näitama oma oskusi lennuväljale, kus Google’i esindajad otsivad tehase ümberehitamiseks võimalikke alltöövõtjaid.

Google’ilased vaevalt märkavad, et Soome on juulis kinni, sest nende jaoks see avatakse. Google võtab projekti tõsiselt, ja äriregistrisse ilmub 11. juulil uus ettevõte Tuike Finland Oy, mille tegevusalaks on pakkuda teenuseid tehnoloogiasektoris ning omada ja hallata kinnisvara.

Google’i projekt saab varjunime

Google ja Stora Enso sõlmivad Summa tehase ostmise eellepingu augustis. Google’ist on teadlikud ikka veel vaid käputäis inimesi, kes lepivad kokku, et eksimuste vältimiseks räägivad nad Google’ist varjunimega Allison.

Google’i esindajad tulevad Haminasse 2008. aasta suve lõpul. Nad tahavad kohtuda vallaametnikega, et pärida neilt muu hulgas üksikasju planeerimise, maakasutuse ja keskkonnalubade kohta. Allisoni kohtumisele tulnud ametnikud on koduse töö hästi ära teinud ja avaldavad oma toetust projekti asjaosalistele: „See Allison on hea asi, saame Summasse globaalse ülekande spetsialisti.“

Hannu Karavirta ei paranda, et tegemist pole Allison Transmissioniga. Ta soovitab siiski nimega tagasihoidlikum olla, sest oleks ebameeldiv leida Allisoni nimi lehtede veergudelt.

Kui Tuike on registreeritud ja eelleping sõlmitud, langetavad põhimõtteliselt otsuse kinnisvaratehingu üle kaks Soome firmat. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud.

Tuike-Google’i jaoks on 1950ndate alguses tegevust alustanud paberitehase ostmine hüpe tundmatusse. Keskkonda, kinnistut ja teisi seiku puudutavad selgitustööd on tehtud kevade ja suve jooksul, aga Google’i advokaadid tahavad kindlad olla, et tehinguga ei kaasneks mingeid riske.

Stora Enso poolt osalevad läbirääkimistel tehase juhataja Hannu Karppinen ja projektipealik Antti Kuokkanen, kes mõistavad pea, et müüja vastutuste osas kokkuleppele jõudmine saab olema pikk ja keeruline. Karppinen mäletab veel 2007. aasta läbirääkimisi Kotka tehaste müügi üle, kus Stora Enso müüs ka äritegevust: kasumiootusi, kliendisuhteid, tooteid, visioone ning turu arengut.

Sellega võrreldes peaks kinnisvaratehingus olema märksa vähem muutuvaid tegureid. Karppinen saab enda ette üle 500 lehekülje lepinguteksti. Ettevõtted ja nende advokaadid käivad lepinguteksti lause-lauselt ja paragrahv-paragrahvilt läbi.

Pärast keskööd jätkub töö USAs

Soomlased, Stora Enso ja selle advokaadibüroo teevad tööd hommikust hilisõhtuni. Pärast keskööd veereb pall Ühendriikide läänerannikule, Google’ile ja selle advokaatidele. Parimal juhul edeneb asi lehekülje, halvimal juhul tähe kaupa.

Samal ajal, kui advokaadid higistavad, käivad Hamina linna energiaettevõte Hamina Energia ja Google’i vahelised läbirääkimised tuulejaamade paigutamise üle Summa tehase aladele. Rohelist energiat soosiva Google’i jaoks on ettepanek ahvatlev, aga praktikas tähendab seegi uusi läbirääkimisi ja uusi paragrahve. Paistab, et Summas ei juhtu niisama lihtsalt midagi.

Hamina linnale ja Cursorile on Google’i nõusolek paigutada tehase aladele tuulejaamad määrava tähtsusega. Kui Winwindi veskid peab püstitama kusagile mujale, võib loa saamiseks minna aastaid. Hamina lubab Google’ile, et loa- ja lepinguasjad käsitletakse kiiresti ja paindlikult. Lubaduse andmist lihtsustab see, et datakeskuse saastus on oluliselt väiksem kui paberitööstusel.

Google väidab Cursorile, et alltöövõtu korras rakendatakse tööle kohalikke ettevõtteid ning Google toetab oma brändiga piirkonna arengut. Karavirtal pole põhjust väites kahelda, seda toetavad Google’i esindajate käitumine kohtumistel ning suvised läbirääkimised alltöövõtu üle. Google’i esindajad koguni küsivad Karavirtalt: „Kas on ikka piirkonna suhtes poliitiliselt korrektne majutuda naaberlinnas Kotkas Seurahuones“.

Serverikeskus ise suletakse turvapõhjustel kohe, kui tegevus algab. Kohalike kuulujuttude kohaselt kerkib krundi ümber Soome kõrgeim aed.

Esimene teade avalikkuse ees

Detsembri alguses 2008 otsustab Hamina linnavalitus mitte kasutada oma ostueesõigust Summa tehase omandamiseks. Samal ajal saavad Hamina linna ja Cursori inimesed oodatud sõnumi. Winwindi juhatus on andnud oma nõusoleku tuulejõujaama suhtes Haminas. Avalikkusele jõuab info paar nädalat hiljem, 11. detsembril. Winwind ja Hamina Energia kirjutavad samal päeval alla lepingule, mille kohaselt Summa alale tuleb 12megavatine tuulepark. See on esimene avalik teade Summa tehasepiirkonna uute kasutajate kohta.

Kas see teade jääb ainukeseks? Stora Enso läbirääkijad on masendunud ja kardavad kõige halvemat, sest läbirääkimised Google’iga on sellises seisus, kus progressimärkide nägemine nõuab üleloomulikke võimeid. Novembri ja detsembri vahetuseks on 600-leheküljelisest lepingust tehtud mitmeid uusi variante, kuid kaugeltki mitte kõikidest lepingumurdjatest, „deal breaker’itest", pole veel jagu saadud.

Hannu Karppinen püüab vastu pidada korduvad telefonikoosolekud Google’i esindajatega. Tavaline koosolek kestab kella seitsmest õhtul poole ööni. Enne Soome iseseisvuspäeva [6. detsember] otsustavad Stora Enso ja Google’i läbirääkijad välja selgitada, miks läbirääkimised ei suju.

Kuigi ühest selget vastust küsimusele pole, leiavad osapooled üle pika aja sama keele. Õhkkond soojeneb paari kaardi võrra usaldavamaks ning lootusrikkamaks. Läbirääkimised kulgevad isegi nii hästi, et Karppinen teeb uue telefonikoosoleku rekordi – kella kolmeni öösel.

Aprillinali juba veebruaris?

Nüüd pole Karppineni suurim probleem see, kas leping sõlmitakse, vaid see, kunas meedia saab asjast haisu ninna. Siiani on neil vedanud tõenäoliselt tänu taandumisele – kui Ühendriigid kõiguvad, unustavad ajakirjanikud Summa ja selle käekäigu.

11. veebruari hommikul 2009 hõõruvad paljud soomlased netiuudised avades imestusest silmi. Kas 1. aprill on varasemaks lükatud? Stora Enso teatab, et müüb Summa tehase ehitised ja suurema osa tehase alast Google’ile umbes 40 miljoni euro eest. Pool tundi hiljem saadab uudisteagentuur STT välja pressiteate, milles Google’i Soome-poolne juhataja Petri Kokko teavitab: „Google planeerib Summa tehasesse infotehnikakeskust“.

Tuomo Airaksinen, Jari Ängeslevä, Kari Halonen, Hannu Karavirta ja Hannu Karppinen ohkavad kergendusest. Nemad on oma panuse andnud.

Tekst: Heimo Hatakka, tõlge: Grete Ahtola. Artikkel ilmus 27. märtsil 2009 Soome väljaandes Talouselämä, eestikeelse tõlke avaldas Eesti Arengufond hiljuti oma blogis.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb