Esimesest maist 2010 võetakse kasutusele uus domeenide registreerimise kord, ehk reeglid, mis ei ole mitte õigusakt ,vaid kujutavad endast võlaõigusliku lepingu tingimusi.
"Reeglid ei ole õigusakt, vaid võlaõigusliku lepingu tüüptingimused, mida poolte kokkuleppel loetakse .ee domeeniga seotud lepingute lahutamatuks osaks," rääkis TLD.ee domeenireeglite autor Waldrand Õigusbüroo OÜ juhataja ja jurist Tõnu Metsäär rääkis eilsel Äripäeva seminaril „Muudatused domeenide registreerimise korras“. Miks valiti just eraõiguslik lahendus, seda põhjendas reeglite autor asjaoluga, et ei nähtud vajadust reguleerida domeenide registreerimist seadusega.
Tema sõnul on senised 1992. aastast kehtinud reeglid paljuski otstarbetud piirangud registreerimisele ja ettevõtluse arengule Eesti IT valdkonnas. Samuti esinevad vanade reeglite puhul mitmed õiguslikud probleemid ning see kõik on tavatuks koormuseks riigieelarvele.
Uued reeglid lubavad Metsääre sõnul edaspidi registreerida rohkem kui ühe domeeni juriidilise või füüsilise isiku kohta. „Arvulist piirangut, nagu täna, enam ei ole,“ ütles ta. Lisaks sellele saavad .ee domeene registreerida kõik Eesti ja välismaa füüsilised ja juriidilised isikud ning domeeni registreerimine saab olema tähtajaline ehk 1. aasta korraga. See aga ei tähenda Metsääre sõnul, et aasta järel domeen kehtivuse kaotaks vaid selline otsus on seotud süsteemi finantseerimisega. „Registreeringut saab pikendada määramatu arv kordi ning kui raha on tasutud siis te aasta möödudes oma domeeni ei kaota,“ rõhutas reeglite autor.
Oluline uuendus on ka see, et domeeni registreerija ei saa enam jääda anonüümseks ning välismaine registreerija peab omama Eestis isikukoodi.
Nii nagu ka domeeni registreerimise eest tuleb tasuda, tuleb ka aasta möödudes pikendamise eest tasu maksta. Tasu kujuneb Metsääre sõnul turul vabas konkurentsis ning tasu koosneb registripidaja poolt Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) tegevuse finantseerimiseks makstavast komponendist ja registripidaja poolt lisatavast kulukomponendist. (Registripidaja on EIS poolt volitatud domeenide registreerija)
Metsääre sõnul kehtestatakse ka kuue kuuline üleminekuperiood, mille kestel on võimalik varasema reeglistiku alusel registreeritud domeene ümber registreerida. Kui domeeni tähtaegselt ümber ei registreerita, peatatakse domeeni kättesaadavus internetis ja kui ka selle järel ümberregistreerimist ei toimu, pannakse domeen karantiini ning viimaks kustutatakse ehk domeen saab vabaks.
17. märtsil 2010 Eesti Interneti Sihtasutuse otsusega heaks kiidetud uute domeenireeglitega saab tutvuda
SIIN!Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.