8. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva päevaküsimus oli ajendatud tänasest artiklist, et paljud Eesti ettevõtted saadavad siiani paberarveid või siis e-arveid näiteks PDF kujul.

Munski sõnul eeldab täielikult e-arvetele üleminek, et kõigil on võrdsed võimalused ja tingimused.„Aga ei ole ju. Ei saa ju täielikult minna e-arvetele, sest paljud, kellega asju ajad, pole selleks valmis, ja võib-olla mõnel pole arvutitki,“ põhjendas Munski. „Paljud ei tahagi saada e-arvet, sest ta mõtleb, et ta peab kontoris selle nagunii välja printima. Kõike ei ole ettevõttes võimalik vaid elektroonselt ajada. Ma ei usu, et on ettevõtteid, kus kõik on digitaalselt kaustades, arvan, et osa asju on ikka mappides ka.“

Munski sõnul tuleks e-arveid kasutada täpselt nii palju, kui on vaja. „Me ka püüame sageli vältida paberkandjal arve väljastamist, sest on olnud juhtumeid, et kiri on ära kadunud,“ lausus Munski. „Elektronposti teel saadetud asjad nii naljalt ei kao.“

Munski lisas, et ka ajalehtede väljaandjad korrutavad ju ka kogu aeg, et ega paberleht ei kao kuhugi. „Mulle ka meeldib hommikulauas kohvi kõrvale ajalehte lugeda,“ ütles Munski.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb