7. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Starmani suuromanikku süüdistatakse siseinfo kasutamises
Põhja Ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab Indrek Kuivallikut selles, et ta omas siseteavet Starmani aktsia ülevõtmispakkumise fakti ja aktsia hinna kohta enne, kui see oli saanud avalikuks, ja tegi OÜ Polaris Invest nimelt aktsia ostu-müügitehingud.
Sellisel viisil teenis süüdistatav kasumit üle 520 000 krooni. Tehingud toimusid 2008. aasta novembrist detsembrini.
Nimelt oli OÜ Polaris Invest kuni 29. detsembrini 2008. a AS Starman suuraktsionär. Seega sai OÜ Polaris Invest süüdistuse siseteabe väärkasutamises juriidilise isikuna.
2007. aastal oli Indrek Kuivallik Äripäeva koostatavas rikaste edetabelis 327 miljoni krooniga 96. kohal. Ka kahel varasemal aastal oli ta Eesti 500 rikkama inimese seas.
2008. aasta oktoobri algul andis Tallinna börs Starmani juhatuse liikmele Peeter Kernile ja nõukogu liikmele Indrek Kuivallikule rohelise tee müüa maha osa neile kuulunud Starmani aktsiatest. Tallinna börsile kinnitasid mõlemad mehed, et tehinguid ei tehta siseteabe põhjal.
Sama kuu keskel teatasid suuromanikud, et ettevõte on plaanis börsilt ära viia. 2009. aasta märtsi lõpus kaubeldi Tallinna börsil viimast päeva Starmani aktsiatega.
Teise asjana saatis prokuratuur kohtusse kriminaalasja, kus süüdistab Antonit (27) ja Dmitrit (29) süüdistatakse samuti siseteabe väärkasutamises. Nimelt teadis Dmitri AS SEB Enskilda töötajana siseteavet 2009.a. suvel TeliaSonera AB poolt AS Eesti Telekom ja TEO LT aktsiate ülevõtmispakkumise kohta ajal, kui see ei olnud veel avalikustatud informatsioon ja jagas seda teavet Antoniga.
Seejärel avas Anton väärtpaberikonto, millelt ta teostas 2009. aasta augustis aktsiate ja aktsia ostuoptsioonide ostu-müügitehinguid. Sellisel viisil teenisid Anton ja Dmitri kasumit üle 480 000 krooni.
Siseteabe väärkasutamise eest näeb seadus karistusena ette rahalist karistust või kuni kolme-aastast vangistust. Kui sama teo on pannud toime juriidiline isik, siis näeb seadus ette rahalise karistuse.
Kriminaalasja eeluurimist viis läbi Põhja Prefektuuri majanduskuritegude talitus ja uurimist juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur. Kriminaalmenetlust alustati Finantsinspektsiooni kuriteoteate alusel, kes tuvastas kuriteo sündmuse.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!