Korobeinik: erakonnas on lihtsam mõtteid teostada

Järgneb intervjuu Andrei Korobeinikuga:

Kas koputasite ise Reformierakonna uksele või kutsuti teid?

Päris konkreetselt sellele vastata ei saa, sest olen paar-kolm aastat proovinud abi pakkuda E-riigi teemadel ja sain tänu sellele paljude inimestega tuttavaks. Mulle endale ka tundus, et erakonna seest on seda kõige lihtsam ideesid ellu viia, kui niisama väljapoolt pakkuda, siis need väga kaugele ei jõua.

Kuidas see ikkagi on, et erakonna seest on kergem?

Ikkagi päeva lõpuks nad (erakonnad – toim) püüavad ellu viia enda ideed või strateegiat, mida enne valimisi paika panevad. Kui sinu mõtteid ei ole seal sees, siis järelikult pole võimalik neid mõtteid ellu viia. See, mis ulatuses see idee pärast teostub, on teine küsimus.

Valimised tulevad. Kas olete selleks kuidagi valmistunud?

Ma ise ei ole praegu kandideerimise osas otsustanud. Oskan sellele vastust anda paari nädala jooksul. Ma ei ole kindel, et just valimiste kaudu oleks kõige mõistlikum nende asjadega tegeleda. Võib-olla saab ka ilma. Püüan sellest kiiresti aru saada.

Kas teil poliitikas on mõni inimene või eeskuju, keda oskate välja tuua?

Ausalt öeldes ei püüa ma elukutseliseks poliitikuks saada, vaid tahan lihtsalt oma asju ellu viia. Kindlasti olen end kurssi viinud elulookirjeldustega, aga ma ei oska öelda, kas just eeskuju oleks olemas. Võib-olla siis Ameerikast keegi, kes on järjepidevalt õige asja eest seisnud.

Millal te saate öelda, et kõik, mis te enne poliitikasse minekut soovisite, on täitunud?

Arvan, et Eesti potentsiaal IKT välisinvesteeringute kaasamisel on realiseerimata. Suured firmad ise Eestisse ei tule. Eesti konkureerib naabritega ja meil on võrreldes nendega vähe konkurentsieeliseid. Selleks, et investorid siia tuleksid, tuleks meil väga palju müügitööd teha, mida võib olla pole siiani piisavalt tehtud, kui näiteks võrdleme Eestit Leeduga, mis on viimase paari aastaga saanud 5-6 IKT investeeringut.

Kui vaatame Iirimaad, siis Ameerika IT-sektori investeeringud on suuremad kui Ameerika investeeringud Hiinasse. See on puhtalt tänu sellele, et Iirimaa tegeleb aktiivselt müügitööga üle kümne aasta. Arvan, et samasugune võiks olla ka Eesti üks edulugu. Selleks, et see saaks sündida, tuleks Eestis poliitikat muuta. Selleks tuleks IT-kompetentsi ühte kohta kokku ajada. Praegu on ministeeriumides laiali jaotatud, aga meil võiks olla IT-kompetentsi keskus.

Siis on kõik hästi ja ma lõpetan poliitikaga.

Ütlete, et eestlased ei oska müüa. Kuidas see keskus, kus häid lahendusi välja hakatakse töötama, kuidas see peaks parandama müügioskust?

Ma ei ütleks, et eestlased ei oska müüa. Inimesed oskavad, aga nad lihtsalt ei müü. Oskus on asi, mida saab kiiresti õppida ja sellega tuleb tegeleda. Mis puutub E-riiki, seda pole vaja ka esimesest päevast müüa. Seda võiks arendada. Selleks ongi vaja kompetentsi keskust. Meil on väike riik ja neid, kes kompetentsi omavad, neid on mitukümmend ehk siis mitte väga palju. Sünergiat on lihtsam saavutada, kui toimub koostöö, mitte nii, kui nad konkureerivad omavahel erinevates asutustes.

Kas IT-sektoris on ka rahast puudu?

Kui räägime start-up'ist ja Silicon Valley sarnasest asjast, siis kindlasti. Aga rohkem on puudu teadmistest. Kui vaatame ettevõtlusharidust ülikoolides, siis seda on väga vähe. Kui vaatame Ameerikat, siis seal tuleb enamus edukaid firmasid ülikoolidest. Nad tunnevad majandust ja on saanud vastava hariduse. Eestis seda pole ja Eestis võiks seda muuta küll.

Nii, et teie üks eesmärk on ka haridussüsteemis muudatusi teha?

Jah, ma arvan, et meil on reaalne saavutada olukord, kus 10-15 aasta pärast meil on maailma tasemel Harvard Business Schooli moodi ülikool Eestis. Kui riik nagunii teeb riigitellimusi haridusse, siis ta võiks mõelda ka ettevõtlusõppele veidi rohkem.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb