Jaan Pillesaar: maksusüsteemi tuleb muuta

Eesti maksukeskkond on tema sõnul jätkuvalt tööstust ja kaubandust soosiv, seal on hea raha hoida, tulumaks on null. Aga tööjõumaksud on meil Euroopa ühed kõrgeimad, märkis ta intervjuus.

Kui vaadata Eesti IT-sektorit, siis kui kiire on areng olnud 20 aastaga?

Kui maailmaga võrrelda, siis on kindlasti kiiresti arenenud. Meie alustasime tol ajal nullist, muu maailm oli juba kuhugi jõudnud. See vahe tehti tagasi kuskil aastaks 2000 ja peale seda on IT-sektor pigem muule maailmale jalgu jäänud. Kui vaadata, kui on palju meil IT-spetsialiste tuhande elaniku kohta, siis on neid kaks korda vähem kui Soomes ja Rootsis. Sektor on loorberitele püsima jäänud ja ma ei süüdistaks siinkohal sektorit.

Järgnevatel aastatel IT-sektor nii kiiresti edasi ei arene Eestis?

Eks me liigume ikka samas tempos kui Euroopa ja Euroopa mingi arengu eeskuju pole. Euroopa on vanade riikide kogum, kus elanikkond on väga vana ja seda vana elanikkonda tuleb noorte arvelt üleval pidada maksudega. See kõik pärsib tarka tööstust. Täna on tiigri riigid kindlalt Aasia riigid ja ka naaber Venemaa on suurem e-riik kui Eesti. Seal on olemas tõsine tarkvara eksporditööstus, mida meil on ühe käe näppudel vaid kokku lugeda.

Kuidas arenguhüpet suuremaks paisutada?

Targa Eesti nimeline ühendus ja teised tarka tööstust esindavad organisatsioonid on juba tükk aega rääkinud, et maksukeskkonda tuleb muuta. See on meil jätkuvalt tööstust ja kaubandust soosiv, seal on hea raha hoida, tulumaks on null. Aga tööjõumaksud on meil Euroopa ühed kõrgeimad ja need on need maksud, mis löövad tarka tööstust, sest targas tööstuses töötatakse kõrgepalgaliste töötajatega. Meie majas töötab 140 inimest, kõik on kordades kõrgema palgaga kui Eesti keskmine. Peaagu pool rahast, mille me klientide käest küsime, peame riigile loovutama. Olen teinud ka arvutusi ja on näha, et maksukoormuse vahe tootmisühiku kohta on tööstusettevõte versus teenusettevõte mitmekordne.

Kas siis poleks ettevõttele kasulikum äri mujale viia?

Me siin Helmeses oleme seda ka teinud. Eestis me ei kasva, kasvame väljaspool, kus maksukeskkond on parem ja spetsialistide pealekasv on soodsam kui siin.

Kui maksusüsteem ei muutu, kas IT-sektori edasi kasv kängub?

Kindlasti see pärsib. Kes arvab, et maksukeskkond ei muuda majanduse käitumist, siis mõelgu kas või sellele, milline efekt oli tulumaksu kaotamisel majandusele. Kõik arvasid, et nüüd läheb riik pankrotti, aga tegelikult maksulaekumised paranesid. Kui tööjõumaksu vähendada, siis tuleb ka põranda alt välja palju neid firmasid, kes täna tööjõumaksu ei maksa, sest nad ei suuda seda maksta.

Väikeettevõtlus on ka Eestis ülimadal võrreldes Euroopa keskmisega. See on tingitud sellest, et kui väikeettevõte alustab, siis tema peamine kulu on tööjõukulu. Põhimõtteliselt on kaks valikut: kas sa petad riiki, ei maksa üldse palkasid ja keerutad selle raha kuidagi teistmoodi oma ärist välja. Või sa siis ei tegelegi ettevõtlusega, sest palju turvalisem on tööle minna.

Millise variandi Teie olete valinud?

Mina olen peaga vastu seina jooksnud ja valinud ettevõtluse. Aga seda väga soovitada küll kellelegi ei julge. Palgatöötaja elu on Eestis ikka palju meeldivam kui ettevõtja elu.

Pikemat intervjuud Jaan Pillesaarega loe homsest Äripäevast.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb