9. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koorti sõnul töötab analoogsetes ELi agentuurides 50-600 inimest, kuid iga agentuuri täpne suurus sõltub selle juhist ning liikmesriikide ettekujutusest, kui palju spetsialiste peaks ELi küberjulgeolekut kaitsma.

Kuna Eestisse tuleb vaid IT-agentuuri juhtimiskeskus, hakkab osa agentuuri töötajaid elama Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus, kuhu paigutatakse serverid.

"Eestis hakkab olema muidugi kõige tummisem osa, aga keegi peab ka rauda hooldama," selgitas Koort. Eesti riigi ja majanduse saadavast kasust nimetas asekantsler Eesti kui IT-riigi kuvandi tugevnemist, atraktiivsuse tõusu rahvusvaheliste korporatsioonide silmis, eratarbimise ning lennutranspordi mahu kasvu.

"Kuna nad pole just väikesepalgalised ja tulevad siia koos peredega, jätavad nad osa rahast kindlasti Eestisse," rääkis Koort. "Hakkab toimuma rohkem lennureise, sest agentuuri hakkavad külastama teiste liikmesriikide esindajad ning siia hakkavad lendama ka töötajate sugulased, kes kõik peatuvad hotellides," lisas ta.

IT-guru Linnar Viik ütles, et Euroopa IT-agentuuri juhtimiskeskuse rajamine Eestisse oli poliitiline otsus, millel pole ühtegi loogilist põhjendust.

Viigi sõnul näitab Eesti koostöö Prantsusmaaga, kus paikneb mitmeid teisi Euroopale olulisi asutusi, siinsete poliitikute läbirääkimisoskust. Kahtlemata aitas Eesti poliitikute IT-lembus aga asjale kaasa, arvas Viik.

Viik rääkis, et praegu on vara öelda, kui paljudele inimestele IT-agentuuri juhtimiskeskus tööd andma ja millist mõju majandusele avaldama hakkab, sest selleks on liiga vähe infot.

"Eestis saab see kindlasti olema tavaline kontor, kus töötavad inimesed, mitte, et siia hakataks servereid kokku kuhjama," kummutas Viik spekulatsiooni, et juhtimiskeskus ehitatakse turvakaalutlustel maa alla, nagu seda on teinud pangad oma serveriruumidega.

Viik lisas, et IT-agentuur ei loo ilmselt töökohti kohalikele inimestele, sest sinna otsitakse töötajaid üle-euroopalise konkursiga. Samas, kui Eestisse tulevad välismaised IT-tippspetsialistid, on riigil sellest kindlasti kasu, sõnas Viik.

Koorti sõnul saavad IT-agentuuri juhtimiskeskkusse tööle kandideerida ka eestlased, kuid agentuuri juht peab tulema kuskilt mujalt. Ehkki juhi koha täitmiseks korraldatakse samuti üle-euroopaline konkurss, tehakse lõplik valik liikmesriikide poolt ning hääletades. Seega on samuti oodata poliitilist otsust.

Riigikogu liige Valdo Randpere ei osanud samuti öelda, kui palju inimesi IT-agentuuri juhtimiskeskus vajada võiks ja mis see Eesti majandusele rahalisest küljest tähendaks.

"See on Eestile aga tunnustus. Ükskõik kui palju või vähe neid inimesi ka on, tekivad nende siin töötamisel koolitusvõimalused ja IT-agentuuri tulek võib olla eelduseks muude asutuste Eestisse kolimisele," märkis Randpere.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb