20. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soomlaste andmeid kuritarvitatakse iga päev

Soomes talletatakse erinevatesse riigi, valitsuse ja ettevõtete registritesse elanike kohta pidevalt teavet. Iga päev väärkoheldakse neis registrites andmeid või kasutavad neid töötajad, kel selleks õigust pole.

Viimane näide on suusataja Mika Müllylä, kelle surmapõhjuse kohta hankisid politsei infoteabesüsteemist teavet 190 politseinikku ja 30 muud isikut – seda ajal, mil keskkriminaalpolitseil ja peaprokuratuuril oli juhtumi uurimine pooleli, kirjutas City-lehti.

Nende ametnike rikkumiste hulka kuuluvad isikuandmete väärkasutamine ning ametikohustuste rikkumine. Politsei infosüsteemile pääsevad ligi ka Soome tolliametnikud, piirivalveamet, osaliselt kaitsejõud ning kohtusüsteem.

Eraisikute andmetele pääsevad ligi väga paljud ametnikud. Üliõpilaste ja ametikoolide õpilaste kohta on teada, mida õpitakse ja millises tempos. Boonuskaardid registreerivad ostud. Arsti külastustest jäävad andmebaasidesse ja infosüsteemidesse jäljed.

Kui inimene sureb, saab tema andmetele ligi üllatavalt kergesti. Psühhiaatrikülastused, pensioniteave, haigekassa Kela toetustaotlused, Google'i otsingud, videolaenutused, raamatukogu trahvid ning viimased ostud saab kindlaks teha suhteliselt lihtsalt.

City-lehti rääkis mitme ametnikuga, kes tunnistasid, et registreid kuritarvitatakse hoolimata sellest, et päringutest jääb maha jälg.

Haigla

Suur osa haiglapersonalist otsivad patsientide kohta infot kogu aeg. Helsingi Meilahden haigla õe sõnul on eriti huviäratavad kuulsused, sugulased ja tuttavad. Andmetele on lihtne ligi saada siis, kui on teada isikukood või sünniaeg. Vahel piisab vaid nimest.

SotsiaalametOsa sotsiaalameti taotlustest esitatakse paberkandjal, osa elektrooniliselt. Sotsiaalametis töötanud mees kinnitas, et pabertaotlusi võib lugeda kes tahes.

PankPanga töötajad saavad näha klientide hoiust nimepäringu abil. Päringust jääb küll jälg, kuid pangatöötaja sõnul on seletust teabe otsingule lihtne leida. Näiteks teisest kontorist helistati ja uuriti.

KaubamajaPüsikliendi ja boonuskaardi abil teavad poed meist ja ostudest kõike. Müüjad ja muu personal saavad teada tootepõhise täpsusega näiteks oma naabri ostud.

Raamatukogu ja videolaenutusRaamatukogude ja videolaenutuste personal saab vaadata klientide laenutusi ja trahve ning neid vajadusel kustutada.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755