Erinevalt eile Youtube'is teatavaks saanud ähvardusest, küberkurjategijad oma rünnakutest tavaliselt ette ei hoiata, ütles IT-ekspert Linnar Viik.
Võib tuua ka näiteid, kus küberkurjategijad on rünnanud elutähtsaid IT-süsteeme ning nendest sissetungidest on saadud teada alles aasta-kaks hiljem, rääkis ta
ETV hommikuprogrammis.
"Ka Eestis tehakse rahvusvahelisi küberkaitseõppusi, kus mängitakse läbi erinevate kriitiliste elutähtsate süsteemide hüpoteetilised ründed ja nende kaasuste analüüs," selgitas ta.
Ta märkis, et sellised juhtumid on raskemad kui nö elevant-portselanipoes-tüüpi rünnakud, kus keegi lihtsalt ummistab internetiliiklust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viigi sõnul on kübermaailma olukord muutunud komplekssemaks ja keerulisemaks, kuid ka rünnakute mustrid avalduvad milleski ja rahvusvaheline kogukond, kes tegeleb küberjulgeolekuga, on igapäevaselt omavahel ühenduses, õppides teineteiselt ning saades pidevalt uut infot sellest, millega küberkurjategijad tegelevad.
Eile pandi veebi end Anonymouseks nimetava rühmituse video, milles ähvardatakse Eestit küberrünnakuga, sest Eesti valitsus ei hoolitse oma kodanike eest.
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.