Autor: Indrek Kald • 10. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võib tuua ka näiteid, kus küberkurjategijad on rünnanud elutähtsaid IT-süsteeme ning nendest sissetungidest on saadud teada alles aasta-kaks hiljem, rääkis ta ETV hommikuprogrammis.

"Ka Eestis tehakse rahvusvahelisi küberkaitseõppusi, kus mängitakse läbi erinevate kriitiliste elutähtsate süsteemide hüpoteetilised ründed ja nende kaasuste analüüs," selgitas ta.

Ta märkis, et sellised juhtumid on raskemad kui nö elevant-portselanipoes-tüüpi rünnakud, kus keegi lihtsalt ummistab internetiliiklust.

Viigi sõnul on kübermaailma olukord muutunud komplekssemaks ja keerulisemaks, kuid ka rünnakute mustrid avalduvad milleski ja rahvusvaheline kogukond, kes tegeleb küberjulgeolekuga, on igapäevaselt omavahel ühenduses, õppides teineteiselt ning saades pidevalt uut infot sellest, millega küberkurjategijad tegelevad.

Eile pandi veebi end Anonymouseks nimetava rühmituse video, milles ähvardatakse Eestit küberrünnakuga, sest Eesti valitsus ei hoolitse oma kodanike eest.