Autor: Marek Mühlberg • 23. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti andmetel kasutasid Eesti inimesed  tänavu esimeses kvartalis internetti kõige enam ajalehtede-ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks, info otsimiseks ning internetipangas toimetamiseks. Neil põhjustel on internetti kasutanud üheksa internetikasutajat kümnest.  Pingerea esiots on püsinud enam-vähem muutumatuna aastaid.

Interneti kasutusmahtude kiire kasvu põhjus ei peitu mitte netikasutamise pingerea ülemises, vaid alumises pooles ehk rohkem võrgumahtu nõudvates tegevustes. Statistikaameti andmed näitavad, et aastal 2008 jälgiti interneti vahendusel raadiot-TVd 192 000 kodus, tarkvara laeti alla 216 000 peres, üle võrgu mängiti 281 000 kodus ning neti teel pidas video- ja audiosuhtlust 181 000 leibkonda.

Käesolevaks aastaks oli koduinternetti nendel otstarvetel kasutavate perede arv kasvanud 2-3 korda. Näiteks telefoni- ja videokõnesid tehti Statistikaameti andmetel 58% internetiühendusega kodudest, üle võrgu mängiti 56% ning internetiraadiot ja –televisiooni jälgiti ligi pooltes peredes.

Lisaks sellele, et YouTube’i, reaalajas videosuhtlust, mängimist ning suure failide liigutamist viljelevate kodude arv on kasvanud kordades, on täiendavalt suurenenud nende tegevuste aktiivsus praktiliselt igas internetiühendusega peres. Aastal 2008 oli kodudes 1-2 arvutit ning sellega netiühenduse tarbivate seadmete hulk enamasti piirdus. Täna loetakse tavapäraseks seda kui kooliealisel lapsel on oma arvuti, ka võtavad oma osa võrguliiklusest nn. "targad telerid" ja nutitelefonid.