Autor: Rainer Saad • 14. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Woodland suri pühapäeval New Jersey’s Edgewateris Alzheimeri tõve ja tüsistuste tõttu, ütles eile tema tütar Susan Woodland Associated Pressile.

Woodland ja Bernard Silver olid tudengid Philadelphia Drexeli ülikoolis, kui Silver juhtus pealt kuulama toidupoe müüja ja dekaani vestlust, kus müüja küsis dekaanilt nõu selle kohta, kuidas salvestada tooteinformatsiooni kassas automaatselt. Dekaan lükkas küll müüja taotluse tagasi, kuid Silver läks probleemiga Woodlandi juurde.

Ainuke kood, mida Woodland teadis, oli Morse kood, mida ta oli õppinud skaudilaagris. Kuid üks päev rannas istudes ning joonistades liiva peale Morse koodiga sarnaseid punkte ja kriipse, tabas teda inspiratsioon.

„Punktide ja kriipsude asemel on mul õhukesed ja paksemad vöödid,” tsiteeris Woodlandi tütar leiutajat.

Woodland ja Silver esitasid oma patendi koodimustri koos kontsentriliste ringidega 1949. aastal.

1951. aastal ühines Woodland IBMiga, et vöötkoodi arendada, kuid vajalik tehnoloogia selleks töötati välja alles 20 aastat hiljem.

Woodland on töötanud ka Manhattani projektis, mille käigus töötas USA sõjavägi välja aatomipommi.