Autor: Marek Mühlberg • 10. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Komisjoni tipp-ametniku Viviane Redingu algatatud üle-Euroopaline andmekaitsereform koosneb kahest osast: riigiasutusi reguleeriv direktiiv, mille Eesti peaks üle võtma läbi harmoniseerimise protsessi ning peamiselt eraisikuid ja ettevõtteid puudutav otsekohalduv üldmäärus.

“Probleeme reformiga on mitmeid,” ütles MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Elver Loho. “Kõik seni tehtud sõltumatud mõjuanalüüsid on avastanud tohutu kulude kasvu nii riigi- kui erasektoris. Negatiivsete mõjuhinnangute peitmiseks tellis reformi juht ja Euroopa Komisjoni tipp-ametnik Viviane Reding uue analüüsi erafirmast, saades täiesti ulmelised tulemused. Tolle uuringu metoodikat on väga põhjalikult kritiseeritud.”

Andmekaitse reformipaketi riigiasutusi puudutava direktiivi osa on põhjalikult analüüsinud ka MTÜ Eesti Interneti Kogukond. Analüüsi tulemusena leidsime, et luuakse rohkelt uusi töökohti, sahtlisse toodetavate paberite hulk kasvab mühinal, aga karistused andmelekete eest on jäetud iga liikmesriigi suvaks. Analüüsi läbi viinud Loho arvates ehitatakse riigiasutusi puudutava direktiivi osas kena fassaadi, aga puuduva substantsiga Potjomkini küla.

Olulise elemendina puudub analüüs reformi mõjudest Eesti riigi halduskuludele, kuigi on teada, et need kasvavad. Lahtine küsimus on ka mõju e-riigile, kuivõrd selle aluseks olevad elemendid (avalikud isikukoodid, Euroopa keskmisest suurem usaldus riigi vastu jne) on Euroopas erand, mitte reegel ja reeglite üle-Euroopaline ühtlustamine võib oluliselt mõjutada Eesti e-teenuste toimimist. Erasektori mõjude analüüsi osas on Justiitsministeerium pöördunud erasektori katuseorganisatsioonide poole palvega arvamust avaldada ja kaasa aidata.

MTÜ Eesti Interneti Kogukond leiab, et säärane avalik AKI, valitsuse ja presidendi poolne väljaastumine Euroopa Komisjoni praaktoodangu vastu on tohutu samm edasi. “Veel aasta tagasi pidid 3000 inimest üle Eesti tänavatele tulema, et juhtida tähelepanu Komisjoni eelmisele suurele praaktoodangule. Alles seejärel peatas valitsus allkirjastamise protsessi. Tänaseks on riigiaparaat ACTAst õppinud ja arenenud nii analüüsivõimes kui ka julguses avaldada oma arvamust Euroopa reformide kohta. Kui areng niimoodi edasi läheb, siis pole teemakohasel vabakonnal enam suurt midagi teha,” naljatles Loho.