12. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intervjuu Arengufondi juhatuse esimehe Tõnis Arroga:

Miks selline otsus?

Investeeringute suuna strateegiline muudatus võimaldab Arengufondil veelgi paremini kasutada meie käsutuses olevat investeerimiskapitali ja saavutada seadusest tulenevaid investeerimistegevuse eesmärke, milleks on kapitali pakkumine varase faasi innovaatilistele ja ambitsioonikatele ettevõtetele ning Eesti riskikapitalituru arendamine.

Paljude riikide kogemus näitab, et riiklikud riskikapitaliinvesteeringud – mille peamiseks eesmärgiks on turutõrke ületamine ja turu arendamine – avaldavad suuremat ja paremat mõju siis, kui riik ei investeeri üksnes otse ettevõtetesse, vaid fondifondide kaudu, mis investeerivad erakapitali osalusega allfondidesse.

Kas saan õigesti aru, et fond toimib nii, et kaasate erainvestorite raha ja jagate selle laiali neile, kellel vaja on? Kuidas uus fond töötama hakkab? Mis on selles Arengufondi roll, kas raha pakkujate ja vajajate kokkuviimine?

Mitte just päris õigesti. Ainsaks eesmärgiks ei ole raha teenimine ning eesmärgiks ei ole kindlasti selle "laiali jagamine". Riigi roll varase faasi investeeringute tegemises seisneb turutõrke ületamises – meie investeerime sellises faasis, kus ebaõnnestumise tõenäosus on väga suur ja mis on seetõttu erainvestorite jaoks liiga riskantne. Riigi tugi tagab võimaluse niisuguste innovaatiliste ettevõtete sünniks, mis muidu jääksid sündimata.

Praegu peame iga üksinvesteeringu puhul leidma erasektorist partnerid, kes meiega samas mahus ettevõttesse investeerivad. Kui loome fondide fondi, on meie ülesandeks leida fondivalitsejad, kes paigutavad konkreetsesse investeerimisfondi iseenda ja kaasinvestorite raha, soovitavalt sama palju kui riigile kuuluv fondide fond.

Edaspidi teevad niimoodi tekkivad allfondid otseinvesteeringuid, mida seni tegi Arengufond või meie investeerimisettevõte SmartCap. Meie senine praktika on näidanud, et riigi poolt meile investeeringuteks usaldatud raha paigutamisega oleme hakkama saanud edukalt, me ei ole raha kaotanud ja meie investeerimisportfell on hinnanguliselt väärt rohkem, kui sinna tehtud rahalised investeeringud.

Samuti on Arengufondi senine investeerimis- ja muu tegevus avaldanud kahtlemata positiivset mõju Eesti riskikapitali turule. Aga tähtis on märkida, et otseinvesteeringute kaudu kapitali pakkumine on vaid osa riskikapitalifondide poolt iduettevõtetele pakutavast väärtusest. Sama tähtis on toetus äri arendamisel ja uute koostöö- ja investorkontaktide loomisel, milleks erainvestoritel on paremad eeldused, eriti kui neil on rahvusvaheline kogemus ja haare.

Riigi seisukohalt on kõige olulisem turu kui terviku arendamine, et kapitali pakkumine oleks laiem ja areneks riskikapitali alane oskusteave. Selleks on vajalik rohkemate riskikapitalifondide osalemine turul, mida saab soodustada fondide fondi kaudu.

Kas loodate uue süsteemiga uutesse ettevõtmistesse rohkem raha suunata?

Loodame, et meie asutatud fondifondi lisatakse tõukefondide vahendeid, võimalik, et lisaks riigi ja tõukefondide rahale õnnestub kaasata ka fondifondi tasemel erakapitali, kindlasti aga lisandub olulises mahus erakapitali allfondide tasemel. Näeme näiteks head perspektiivi koostöös pensionifondide halduritega, kel on täna Eesti turul suhteliset piiratud võimalused oma kapitali paigutamiseks. Niisiis – loodame, et selle muutuse tulemusel on kapitali pakkumine varase faasi investeeringuteks suurem ja kvaliteetsem.

Miks see uus fond parem on?

Ümberkorralduse tulemusel tekib ühe riikliku investeerimisfondi asemele mitu erafondi. Juba see iseenesest on parem, et varases faasis investeerivaid fonde on ühe asemel kolm või rohkem – nii on investeeringut otsival idufirmal valikuvõimalus. Mitu varases faasis investeerivat fondi täidab paremini turu arendamise eesmärki ja mõjutab positiivselt kogu start-up'i ökosüsteemi. Kui allfondis on enamuses erakapital, puuduvad mitmed piirangud, mis meie investeeringutel praegu on, ja seetõttu on sellised fondid atraktiivsemad nii iduettevõtjatele kui ka kaasinvestoritele.

Seega on tulevikus Eesti idufirmadel senisest laiem võimalus investoreid valida. See kindlustab ühelt poolt, et head ideed, millel on tugev äriplaan, saaksid nii nõu kui ka raha, ja teiselt poolt, et professionaalsemaid investeerimisotsuseid langetades teenib  investeeringutest suuremat tulu nii riik kui ka erainvestor.

Mis teie selle aasta eelarve on? Kuhu see läheb?

Arengufondi aastaeelarve on 1,28 miljonit eurot, mis läheb mitmesugusteks arenguseire tegevusteks, uuringuteks ja kasvuprogrammideks ettevõtluse arendamise, rohemajanduse ja nutika spetsialiseerumise valdkondades. Meie tütarettevõtte SmartCapi valitsetavas investeerimisfondis on praegu ligikaudu 18 miljonit eurot investeerimiskapitali, mille lisandub veel 6,5 miljonit riiklikke vahendeid lähiaastatel. Sellest osa läheb jätkuinesteeringuteks olemasolevatesse portfelliettevõtetesse, osa uue plaani kohaselt fondifondi.

Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap haldab Eesti suurimat idufirmade portfelli, milles on 16 ettevõtet.

Kes on need eraisikud või investorid, kelle raha kaasatakse uude fondi? Kui suures mahus? Kui palju tuleb neid allfonde?

Praegu on veel liiga vara neile küsimustele vastata, ideaalis võiks uusi investeerimisfonde tekkida kolm kuni viis. Hea, kui mõne neist asutab kogenud rahvusvahelise kogemusega riskikapitalist. Muutuse elluviimise järgmisteks sammudeks on seadusemuudatuse algatamine ja menetlemine riigikogus, kuna seaduses sätestatu kohaselt tohib fond praegu teha investeeringuid vaid ettevõtete põhikapitali.

Üleminekuperioodil on väga tähtis tagada varase faasi investeeringute jätkumine ning muidugi ka olemasoleva portfelli edasine professionaalne haldamine koos praegustele portfelliettevõtetele vajalike jätkuinvesteeringutega.

Autor: Anu Jõgi, Kaisa Gabral