Eestis kasutab statistika järgi Facebooki varsti juba 500 000 inimest, nii et kontroll selle üle, kes, millal ja kui palju inimese kohta infot saab, kipub kaduma.
Keskmiselt on Facebooki kasutajal päris suur sümboolne kapital, veidi alla 300 sõbra, kuid kui privaatsusseaded on jäetud üsna avalikuks, võib kolmesajale mitu nulli lõppu kirjutada, kirjutab ajakirja Kaja värskes numbris Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Maria Murumaa-Mengel. Tavaliselt neid tuhandeid jälgivaid silmapaare ei tajuta.
Sotsiaalmeedias leiduvat materjali kasutatakse inimese kohta mingite otsuste tegemiseks üha enam. Informatsiooni otsivad internetist tööandjad, õppejõud, potentsiaalsed äri- ja romantilised partnerid ning sõbrad-tuttavad. Koguni 70% Microsofti korraldatud uuringus osalenud personalijuhtidest väitis, et on lükanud kandidaadi tagasi informatsiooni (ebasobivate piltide, foorumipostituste jms) tõttu, mis internetipõhises taustauuringus esile kerkis.
Mis toimub Facebookis ja kuidas end hiigelauditooriumi eest kaitsta, loe edasi ajakirja Kaja värskest numbrist. Tellijad saavad artiklit juba veebis lugeda:
http://kaja.aripaev.ee.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Kristi Malmberg, Kaire Uusen
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.