Eestis kasutab statistika järgi Facebooki varsti juba 500 000 inimest, nii et kontroll selle üle, kes, millal ja kui palju inimese kohta infot saab, kipub kaduma.
Keskmiselt on Facebooki kasutajal päris suur sümboolne kapital, veidi alla 300 sõbra, kuid kui privaatsusseaded on jäetud üsna avalikuks, võib kolmesajale mitu nulli lõppu kirjutada, kirjutab ajakirja Kaja värskes numbris Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Maria Murumaa-Mengel. Tavaliselt neid tuhandeid jälgivaid silmapaare ei tajuta.
Sotsiaalmeedias leiduvat materjali kasutatakse inimese kohta mingite otsuste tegemiseks üha enam. Informatsiooni otsivad internetist tööandjad, õppejõud, potentsiaalsed äri- ja romantilised partnerid ning sõbrad-tuttavad. Koguni 70% Microsofti korraldatud uuringus osalenud personalijuhtidest väitis, et on lükanud kandidaadi tagasi informatsiooni (ebasobivate piltide, foorumipostituste jms) tõttu, mis internetipõhises taustauuringus esile kerkis.
Mis toimub Facebookis ja kuidas end hiigelauditooriumi eest kaitsta, loe edasi ajakirja Kaja värskest numbrist. Tellijad saavad artiklit juba veebis lugeda:
http://kaja.aripaev.ee.
Autor: Kristi Malmberg, Kaire Uusen
Seotud lood
Värskelt Euroopa kõige väärtuslikumaks börsifirmaks kerkinud Saksa tarkvaraarendaja SAP korraldab Tallinnas sündmuse –
SAP Innovation Day Estonia, kus jagatakse soovitusi ning
viise ettevõtte kasvuks ning kuidas panna AI ja kaasaegne andmeanalüüs konkurentsieelisena kõige efektiivsemalt tööle.